Vandeadvokaat vanglasüsteemist: absurd, kord nädalas saab duši all pesta

"Privaatsus praktiliselt puudub ja duši all pesemise võimalus on tagatud üks kord nädalas," rääkis vandeadvokaat Jaanus Tehver ja tõi välja, et toitlustamiseks on vangile ette nähtud 1,2 eurot päevas, värskes õhus jalutamiseks üks tund päevas, harivad ja kasulikud tegevused on piiratud. "Vangla peab valmistama inimest ette eluks vabaduses," ütles Oslo vangla direktor Øyvind Alnæs ja rääkis, et Norras peavad vangid saama õpetust, kuidas lahendada konflikte vägivallatult ja kuidas ühiskonnas paremini toime tulla.

Pilt: Scanpix

Vandeadvokaat vanglasüsteemist: absurd, kord nädalas saab duši all pesta

Virkko Lepassalu

"Privaatsus praktiliselt puudub ja duši all pesemise võimalus on tagatud üks kord nädalas," rääkis vandeadvokaat Jaanus Tehver ja tõi välja, et toitlustamiseks on vangile ette nähtud 1,2 eurot päevas, värskes õhus jalutamiseks üks tund päevas, harivad ja kasulikud tegevused on piiratud. "Vangla peab valmistama inimest ette eluks vabaduses," ütles Oslo vangla direktor Øyvind Alnæs ja rääkis, et Norras peavad vangid saama õpetust, kuidas lahendada konflikte vägivallatult ja kuidas ühiskonnas paremini toime tulla.

Riigikogus peetud vangistuspoliitika seminaril kritiseeris vandeadvokaat Jaanus Tehver teravalt Eesti vangistuspoliitikat, mis on tema arvates liiga üle reguleeritud. "Vangla kodukorra dokumendid on täiesti uskumatud,"  ütles Tehver, kelle sõnul meenutab olukord kohati "regulatiivset absurdi". Vastupidist vanglakorda, kus lähtutakse iga vangi isiksusest eraldi, kirjeldas seminaril Norra vangladirektor Øyvind Alnæs.

Jaanus Tehver luges oma ettekandes ette rea numbreid, nagu et toitlustamiseks on vangile ette nähtud 1,2 eurot päevas ja värskes õhus jalutamiseks üks tund päevas. "Privaatsus praktiliselt puudub ja duši all pesemise võimalus on tagatud üks kord nädalas," rääkis Tehver, kelle väitel on vanglakambrid valgustatud ka uneajal, mis näiteks teda väga häiriks.

Käed selja taga ja jalad seinal

"Vangla territooriumil on kohustus liikuda, käed selja taga ja tööga, välja arvatud kohustuslikud majapidamistööd, on hõivatud alla 10% kinnipeetavatest," jätkas Tehver. Kui vang teeb tööd, on tasu piirmääraks kehtestatud 95,87 eurot kuus, mis on püsinud muutumatuna alates aastast 2009.

Tehver esitas oma ettekandes veel terve hulga kõikvõimalikke vangla korda iseloomustavaid andmeid ja fakte, kuid loetelu mõte oli tema sõnul üks: vanglakord on meil ilmselgelt üle reguleeritud, ja piltlikult öeldes on vangi iga liigutuse kohta ette nähtud mingi eeskirjapunkt. "See, mis meil toimub süsteemis, seda võib iseloomustada kui kinnipeetavate ellu detailset sekkumist," rääkis Tehver. "Iga aspekt on kirjas mingis regulatsioonis, ja seda järgitakse kui kohustuslikku käitumisreeglit."

Tehver lisas, et tundma õppides vanglate sisekorda või reeglistikku, ei tahtnud ta oma silmi uskuda. "Täiesti uskumatud dokumendid on vangla kodukorra kohta," ütles Tehver. "Tundub regulatiivses mõttes täieliku absurdina. See oli nüüd emotsionaalne väide. Aga kui valikuvabadust ei ole, siis see tähendab, et inimene ei otsusta oma elu üle, ja siis sellel on kaugele ulatuvad tagajärjed – näiteks küsimus, milline on inimese võime tulla toime vabas ühiskonnas? Mis ta siis tegema hakkab?"

Julgeolek olulisem kõigest muust

Vandeadvokaat lisas, et üsna ilmselt domineerivad sisekorra eeskirjades julgeolekukaalutlused, et mingeid korrarikkumisi ei toimuks: "Julgeolek domineerib massiivselt muude väärtuste üle." Tehveri sõnul on üks suurimaid Eesti vanglate probleeme, et "mõtestatud hõivatus", või siis kinnipeetavate tegelemine millegi hariva või üldkasulikuga on äärmiselt väikene või piiratud. Lihtsalt öeldes passitakse niisama.

Mis puudutab ühte vanglakaristuse eesmärki, milleks on õiguskuulekale käitumisele suunamine, siis seda Eesti vangistus ei täida. "See kahandab inimese võimet oma eluga toime tulla," ütles Tehver. Vangla täidab ainult teist eesmärki, milleks on õiguskorra kaitsmine.  "Kuna julgeolek on niivõrd massiivne, siis seega õiguskorra kaitsmine on efektiivselt tagatud," tõdes Tehver.  Tema sõnul on siiski ka küsimus, kas saavutatakse õiguskorra kaitsmine pikemas perspektiivis, sest kuna vanglas veedetud aeg  kujuneb eluvõõraks, on suur oht, et vabanedes sooritatakse uusi kuritegusid lihtsalt vaba eluga kohanematuse tõttu.

Tehveri sõnul vajaks Eesti vanglakord seega põhimõttelisi muudatusi, sh vangide kohandamist eluks vabaduses. Tema sõnul poleks Eestis vaja jalgratast leiutada. Vangide kohtlemise eeskirjad on rahvusvahelistes, sh ÜRO regulatsioonides olemas.

Advokaadi sõnul on Eesti vanglad siiski ühiskonna nägu ja kui ei toimu muutust ühiskonna suhtumises, et vanglakaristused peavad olema pikad ja n-ö rasked, siis on raske midagi muuta.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Kristel Siitam-Nyiri tõdes Tehveri kriitikat kommenteerides, et vandeadvokaat paistab olevat justnagu ministeeriumiametnike e-kirjavahetusse sisse häkkinud. Teisisõnu, justiitsministeeriumis vanglapoliitikaga kokku puutuvad ametnikud on paljuski Tehveri välja toodud asjaolusid märganud ning toimuvat elav arutelu, kuidas liikuda muudatuste suunas.

Norras on iga vang isiksus

Pisut teistsugust süsteemi, kus kõik kinnipeetavad ei ole ühte moodi telliskivid seinas, nagu Eesti 2500 vangi, esindas seminaril Norra Oslo vangla direktor Øyvind Alnæs. Ta märkis, et Norra on üks väiksema vangide arvuga riike.

"Vange ei peaks kõiki kohtlema ühtemoodi," kõneles norralane. "Vangidele on vajalik igaühele erinev julgeolekurežiim. Julgeolek on hädavajalik, aga seda ei tohi olla mitte liiga palju ja mitte liiga vähe," rääkis vanglajuht, viidates, et keelud peavad lähtuma iga vangi isikust.

Alnæse sõnul vaadeldakse Norras iga kinnipeetavat individuaalselt: inimesi koheldakse vastavalt nende vajadustele ja riskile, mida iga süüdimõistetu endast kujutab. Vangidel on samasugune õigus tööle ja haridusele, nagu vabaduses.

Suuremas osas leidub Norras kolme sorti vanglaid: karmi korraga, vähem karmi korraga ja siis veel parandusmaja-laadsed, mis on pigem töölaagrisarnased asutused. Kasutatakse laialt alternatiivkaristusi nagu ühiskondlik töö, elektroonilised jalavõrud, sundkorras mingi sõltuvusvastase ravikuuri läbitegemine (detoksikatsioon ehk mürkidest vabanemine) jne.

Vang ei tohi jääda eluvõõraks

"Vangla peab valmistama inimest ette eluks vabaduses," rääkis Norra vanglajuht. Samuti peavad vangid saama õpetust, kuidas lahendada konflikte vägivallatult. Lisaks jagatakse vangidele ühiskonnaelus paremaks toimetulekuks vajalikke teadmisi nagu psühholoogiat, sotsioloogiat jm.

60% Norra vangidest on sõltlased, 40% madala haridusega, 80% töötud ning iga kinnipeetuga tegeletakse vastavalt sellele, milline on tema probleem vabaduses. Mõistagi ei ole vanglakord Norras üle reguleeritud – üleastumiste puhul kasutatakse tavaliselt mitte kartserit, aga vangi isoleerimist mõneks ajaks kaaslastest. Pesemisaeg pole piiratud, suitsetamine vabas õhus lubatud jne.  Vandeadvokaat Tehveri viide, et vanglakord sõltub ühiskonna hoiakutest, peab siingi paika: 60% ringis norralastest toetab vangide rehabilitatsiooni, ehk individuaalset kohandamist normaaleluga karistuse vältel. "Oluline on, et karistus järgneks kiiresti," võttis Alnæs kokku Norra veel ühe kriminaalpoliitika põhimõtte.

Sotsioloogiaprofessor Inga Dóra Sigfúsdóttir Islandilt kõneles seminaril aga  oma kodumaa näitel näitel sealsete alaealiste õigusrikkumiste vähendamisest. Eesmärgiks oli, et ükski Islandi noor ei istuks vangis ja see on ka saavutatud.

Islandil iga laps väärtuslik

20 aastat tagasi alustati üsna keerulisest seisust: 1997 a oli 42% alaealistest olnud vähemalt ühe korra kuus purjus, 23% suitsetasid iga päev, 17% oli proovinud kanepit tõmmata jne. Kogu Reykjavik jättis pimeduse saabudes pisut kahtlase koha mulje. Praeguseks on need numbrid kordades vähenenud ja kogu linn üldiselt turvaline.

"Suures osas anti vastutus kodudele, vanematele," rääkis Sigfúsdóttir, kelle sõnul mõjus suurem vanemate kaasamine laste hea käekäigu eest hoolitsemisse märksa tõhusamalt kui lootmine riigiaparaadile – õpetajatele või politseile. Näiteks hakkasid lapsevanemad Reykjavikis hilistel õhtutundidel patrullima, vaatamaks, millega noored tegelevad ja alkoholiga patustanuid koju saatma. Samuti suutsid ühiskonna eestvedajad kehtestada arusaama, et vanemad ja lapsed veetku rohkem aega koos.

Kuna tegemist on väikese ühiskonnaga, siis on Islandil iga laps väärtuslik. Noortele vaba aja veetmise võimaluste kujundamiseks kulutab Island 100 mln dollarit aastas. Seega on suudetud noortele elutervema tuleviku kindlustamisse haarata ka selle saareriigi poliitikud, kes peavad hiigelsummade leidmist noorte arendamise hüvanguks enesest mõistetavaks. Tulemuseks on, et vanglas ei viibi ühtki noort. Vähesed probleemsed alaealised on lihtsalt n-ö kogukonna ja vanemate käendusel, järelvaatusel ja ümberkujundamisel.

Seminaril esitlesid Anna Markina jt õigusasjatundjad ka Eesti noorte kuritegevust puudutavaid andmeid, mis olid pigem rõõmustavad. Kui 2008. a oli registreeritud 3105 alaealistega seotud kuritegu, siis 2016. a märgatavalt vähem ehk 1016.

Laadimine...Laadimine...