Ühe vangi keskmised ülalpidamiskulud on tõusnud 1313 euroni kuus, veel mullu oli see summa 1197 ning aasta varem 1035 eurot.
Õhtuleht märgib, et ühe vangi ülalpidamiseks kulutab riik märksa enam, kui on tavainimese keskmine palk, samas on vangi päevane toiduraha mõõdukad üks euro ja 30 senti. Iga kriminaalhooldusaluse kohta kulub kuus keskmiselt 51 eurot, vahendas BNS.
Kuid 2005. aastal, kui täies mahus tegutsesid veel Ämari ja Murru laagertüüpi vanglad, mille kulud olid teistega võrreldes väga madalad, kulus ühele vangile kuus vaid 400 eurot.
Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Katrin Lunt sõnas, et kulud vangi kohta tõepoolest kasvavad, kuid seda eelkõige kinnisvarakulude suurenemise tõttu ning seetõttu, et Eesti vanglasüsteem läheb järk-järgult laagertüüpi vanglatelt üle üksikkambritele.
Mullu oli vanglateenistuse kogueelarve 47 431 821 eurot. 2014. aastal kulus vangide toitlustamisele 1 475 524 eurot, meditsiinile ja hügieenile 855 616 eurot ja igapäevastele majanduskuludele 3 567 038 eurot. Üle poole vanglateenistuse kuludest läheb tööjõule. Teenistuses on 1604 ametikohta, kuid nende hulgas on näiteks ka kriminaalhooldusametnikud, meditsiini- ja administratiivtöötajad. Kahe vangi peale kokku tuleb üks töötaja, kuid otseselt vangistuse ja julgeoleku töötajate suhe vangidega on suhe üks neljale.
Kui kümme aastat tagasi viibis Eesti kinnipidamiskohtades 4565 inimest, siis tänavu vaid 2921.