Värske ilme saanud sotsmajas elab mugavalt nii pillimeister kui õpetaja

"Igal tööpäeval hakkame majaelanikele kella 11-14 taskukohaste hindadega sooja hommikusööki ja lõunat pakkuma," ütles äsja uuenenud Paljassaare sotsiaalmaja direktor Saima Liivand. 

Pilt: Albert Truuväärt

Värske ilme saanud sotsmajas elab mugavalt nii pillimeister kui õpetaja

Kai Maran

"Igal tööpäeval hakkame majaelanikele kella 11-14 taskukohaste hindadega sooja hommikusööki ja lõunat pakkuma," ütles äsja uuenenud Paljassaare sotsiaalmaja direktor Saima Liivand. 

Paljassaare sotsiaalmaja elanikud on uute olude üle siiralt õnnelikud. Enam ei pea nad näiteks jagama ühist kööki ja pesuruumi. Maja on sobivalt vahva ja värvikas nagu selle elanikud isegi. "Elasin varem Telliskivi tänaval, kuid siis tabas mind sundüürniku saatus," ütles kunagine Kohila kandi poiss Hindrek Kukk,  kelle töömeheaeg ometi tervenisti Tallinnas kulgenud.


Kui 16-aastane noormees esimest korda üle Estonia klaverivabriku läve astus, polnud tal muidugi aimugi, et jääb pillimeistriks koguni pooleks sajandiks. "Olen 55 aastat töötanud klaverivabrikus, kohe koolipingist peale," rääkis Kukk. "Vahepeale jäi vaid nelja-aastane teenistus mereväes. Tegin Estonias klavereile kõlalaudu ehk siis teisiti öeldes olin ametis resonants-sõlme montöörina. Kõlalaud on nagu pilli süda, mis selle õigesti helisema paneb!"


Kuke meistrikäed panid helisema ka kontrabassi, millega ta veel paar aastat tagasi rahvamuusikat tegi. "Kontrabassiga mängisin rahvakunstiseltsis Leigarid üle kolmekümne aasta," rääkis mees, kes kahjutundega nentis, et just hiljuti oli ta pill teise omaniku leidnud.  "Kahju oli müüa muidugi, prügimäelt päästetud pill oli poolenisti ju oma tehtud!"


Kuke kasutada on sotsiaalmajas  kõigi mugavustega tuba, milles saab ise radiaatorite soojust reguleerida, tipptehnoloogiaga köök ja kena dušinurk. Kukk pelgab veel puutetundliku pliidi kasutamist, kiidab aga samas ta kööginurga head valgustust. "Koos tõmbeklapi avanemisega süttib ka tuli, samuti on kohtvalgustus töölaua kohal," mainis ta. "Kohtvalgustus on väga hea, siis ikka näed täpselt, mida teed! Pliidi kasutamine nõuab veel süvenemist, aga terve see värk on igatahes väga tasemel! Seinadki on parajalt paksud. Kui naabrilt küsisin, ega mu telekas liiga valjult ei mängi, vastas ta, et tema ei teagi, et mul siin telekas on."


Uksed avanevad kaardiga


Valgus on vanahärrale tähtis, sest prille on korteris tal vähemalt viis. "Vanaduse saabumisega pidavat inimese nägemine uuesti teravamaks muutuma," ütleb Kukk. "Kangemaid prille ei lähegi alati tarvis!"


Sotsiaalmaja direktor Liivand avab seitsmekorruselise erkvalge ja tumepunaste aknaraamidega hoone sissepääsu turvakaardiga. "Nüüd on kõik uksed kaardiga avatavad," selgitas ta. "Kaardisüsteemi rakendame ennekõike turvalisuse kaalutlusel, et soovimatud võõrad majja ei pääseks."
Sissepääsuni viib välistrepi kõrval veel värskusest kiiskav metallist lauge kaldtee. "Kaldtee õiget kallet testisid meie elanikud ise ratastoolis ja nii said ka teravad pöördenurgad ära lõigatud, et liikumine oleks kõigiti sujuv," näitab Liivand trepikäsipuude ümaramaid pöördekohti.

"Liikumispuuetega inimeste eluruumid paiknevad kohe esimesel korrusel, nii et maja on neile igati mugav!"


Esimesel korrusel näitab Liivand ka trendikates toonides sööklat, kust neljakohaliste mugavate istmetega söögilaudade lähedalt ei puudu klavergi. "Igal tööpäeval hakkame majaelanikele kella 11-14 taskukohaste hindadega sooja hommikusööki ja lõunat pakkuma, toitlustaja saab peagi hankega valitud," ütles Liivand.  "Hakkame siin korraldama ka puhkeõhtuid ja kontserte, eeskava ja kontserdiga avaürituse tee- ja kohvilaudadega korraldame sügise hakul."


Vaade rõdult rohelusse


"Mulle meeldib siin uues majas kõik! Olen nii rahul ega oska midagi rohkemat soovidagi!" lausus hiljuti juubelit tähistanud Ljudmila Klimtšuk. Kunagine narvalane õppis Tallinna pedagoogilises instituudis lastaia ja algklasside õpetajaks, kuid tema tõeline kirg on ekskursioonijuhi amet. "Eesti loodus meeldib mulle väga!" rääkis Klimtšuk. "Olen ametilt kauaaegne ekskursioonijuht ja juhtinud kümmekond aastat ka oma turismifirmat. Olen turismireise korraldanud üle maailma, Jaapanist Saaremaani, seda väikest maad ja tema kadakaid armastan üle kõige!"
Kui naine mõned nädalad tagasi kaheksakümmend sai, oli tal võimalus oma rõduga 18 m2 toas võõrustada ka külalisi Leedust. "Hiljuti käisid mul Leedust kolm külalist ja kõik me mahtusime siia magama," rääkis Klimtšuk. "Vilniuse prouad ütlesid, et nemad ei tahaks sellest kenast paigast enam kuhugi minna! Lisaks tipptehnoloogiaga korterile avaneb toa klaasitud rõdult imeline vaade! Ja õhk on nii puhas! Tegin neile meie rohelises ümbruses väikese ekskursiooni. Mina armastan tavaliselt jalutada Pikakarile, kuhu siit on paar kilomeetrit. Varsti tuleb siia Londonist külla minu tütar."


Ahju-pliiti kasutab naine mitu korda päevas ja selle elektroonika talle peavalu ei valmista. "Igal hommikul teen pliidil putru, lõunaks panen prae ahju – ahi töötab väga hästi!" lausus Klimtšuk, kes süüa tehes armastab istuda köögitasapinna ääres baaripukil. "Mikrolaineahi ja külmkapp on samuti suureks abiks. Tõmbekappi on isegi väikesed riiulid oskuslikult ära mahutatud!"


Kõik vajalik on olemas ka heledates toonides vannitoas. "Linna sotsiaalosakonna kaudu sain veel mugava pöörleva dušialuse pesupingi," ütles naine, lisades, et esikukappki on parasjagu nii suur, et kõik riided mahuvad ära.


Sportlikkust soosiv hoov


Augustis sai uue ilme ka sotsiaalmaja õueala, kus pilku püüavad vastupidav pingpongilaud, turvaline ronila, kiikede, liumäe ja liivakastiga mänguväljak ning laimirohelised välitrenažöörid. "Need on täiesti uued, elanikud pole veel jõudnud neid proovidagi," ütles Liivand.


Kel soov rahulikumalt värskes õhus puhata, neid ootavad maja tagahoovis kaskede all mugavad seljatoega pingid. Kokku on majas pärast uuendamist 264 nüüdisaegset korterit, mis antakse üürile vähekindlustatud linnakodanikele ja peredele.

Laadimine...Laadimine...