Värske uuring: homoseksuaalidesse suhtumine sõltub suuresti keeleruumist, haridusest ja vanusest

"Esmakordselt on kooseluseaduse vastased selges vähemuses. See on ennustatav: sama on juhtunud ka teistes maades, kui on aru saadud, et samasooliste perede kooselu õiguslik reguleerimine ei too kaasa ootamatuid negatiivseid tagajärgi," kommenteeris tulemusi Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.

Pilt: Scanpix
Eesti

Värske uuring: homoseksuaalidesse suhtumine sõltub suuresti keeleruumist, haridusest ja vanusest

Toimetaja: Juuli Nemvalts

"Esmakordselt on kooseluseaduse vastased selges vähemuses. See on ennustatav: sama on juhtunud ka teistes maades, kui on aru saadud, et samasooliste perede kooselu õiguslik reguleerimine ei too kaasa ootamatuid negatiivseid tagajärgi," kommenteeris tulemusi Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper.

Turu-uuringute AS teostatud ja Eesti Inimõiguste Keskuse tellitud avaliku arvamuse uuring Eesti elanike hoiakutest LGBT-kogukonna ja teemade suhtes toob välja, et suhtumine on viimaste aastate jooksul veidi paranenud. Suhtumine erineb ühiskonnas grupiti, varasemate tulemustega võrreldes on suhtumises homoseksuaalsusesse toimunud oluline muutus – üldiselt arvatakse, et see on muutunud vastuvõetavamaks. Kui eestikeelse elanikkonna jaoks on kõige valdavam seisukoht, et homoseksuaalsus on Eesti ühiskonnas pigem vastuvõetav (29%), siis venekeelse elanikkonna seas on keskmisest märgatavalt enam neid, kes arvavad, et see on täiesti vastuvõetamatu (42%) -  need arvamused on ajas veelgi polariseerunud, selgus uuringust.

Kultuuriruumi mõjud

Käsper nentis, et Eesti Inimõiguste Keskuse kahe aasta taguse uuringuga võrreldes ei ole väga palju muutusi juhtunud. Pigem saab seda välja tuua, et eesti- ja venekeelsetel elanike hoiakute erinevus on väga suur. „Keeleruumist tulenev hoiakute erinevus on palju suurem, kui vanusest või vastaja soost tingitud näitajad. Siin on suur tööpõld eest poliitikutel ja avaliku elu tegelastel,“ sõnas Käsper. „Tõsi küll, vastuvõetavuse piirid on läinud laiemaks, enam pole nii problemaatiline olla koos homoseksuaalsete inimestega,“ lisas ta.

Homoseksuaalsus on keskmisest vastuvõetavam naiste, 20-29-aastaste, eestikeelsete, kõrgharidusega ja kõrgema sotsiaalse staatuse kui ka sissetulekuga inimeste, Tallinna ja Lõuna-Eesti elanike seas; keskmisest vastuvõetamatum aga meeste, üle 60-aastaste, muukeelsete, Ida-Virumaa ja väiksemate linnaliste piirkondade elanike seas. Kui eestlastest nõustub samasooliste kooselu registreerimisega 59%, siis venekeelsetest 26%. Suur vahe on ka suhtumises samasooliste abiellu (45% vs 22%).

Varasemast enam pooldavad uuringule vastanud seda, et geid ja lesbid peaksid olema kaitstud diskrimineerimise eest töökeskkonnas, hariduses, kaupade ja teenuste kättesaadavuse osas. Tõusnud on kooseluseadust pooldavate inimeste arv, keda on eestikeelsete vastanute seas 49%.

Homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 41% üle 14-aastasest elanikkonnast, sh täiesti vastuvõetav on see 16%-le. Võrreldes varasemate uuringutega pole suhtumine homoseksuaalsusesse tervikuna väga oluliselt muutunud, küll on eelkõige lisandunud neid, kes peavad seda nüüd täiesti vastuvõetavaks (+ 2-7%) ja kahanenud nende osakaal, kes peavad seda täiesti vastuvõetamatuks (- 4-6%). Väitega, et kooseluseaduse vastuvõtmine oli oluline samm inimõiguste ja võrdse kohtlemise tagamisel Eestis, nõustus 41% eestikeelsetest vastajatest ja 29% muukeelsetest vastajatest.

Kokkupuude ja suhtumise kujunemine

Suurenenud on kokkupuude homoseksuaalsete inimestega: enda pereliikmete seas on LGBT-kogukonna liikmeid 3% vastanutest, sõpruskonnas 14% vastanutest ja endiste või praeguste töökaaslaste seas 16% vastanutest. Eelkõige saadakse homoseksuaalsusesse positiivset suhtumist tekitavat teavet traditsioonilise meedia (50%) ja sõprade, tuttavate, sugulaste vahendusel (45%), seejärel ka internetist (39%) ja isikliku kokkupuute näol tööl või koolis (31%). Võrreldes kahe aasta taguse uuringuga on homoseksuaalsusesse positiivset suhtumist tekitava teabekanalina suurenenud oluliselt sotsiaalkampaaniate (+10%) ja interneti (+7%) osatähtsus, samuti on tänaseks sagenenud positiivse hoiaku tekitajana isiklik kokkupuude tööl või koolis (+9%).

Eesti LGBT Ühingu tegevjuht Kristel Rannaääre näeb suhtumise paranemises kokkupuute ja teavitustöö rolli. “Tihti on LGBT+-teemade mittemõistmise taga teaduspõhise info puudumine. Me näeme oma töös, et kui inimene saab adekvaatset infot, siis teadmiste kasvuga muutuvad ka tema hoiakud positiivsemaks. Me näeme ka, et inimesed, kel on isiklik kokkupuude LGBT+ kogukonnaga, on teema suhtes avatumad ning soovivad kogukonda paremini mõista,” kirjeldab Rannaääre.

LGBT-teemalist uuringut on tellitud ja teostatud üle aasta alates 2012. aastast. Värske uuring on järjekorras neljas ja uuringut juhtis Liis Grünberg, Turu-uuringute AS-i projektijuht.

Laadimine...Laadimine...