VASTASSEIS: Kuigi uuringu järgi toovad välistudengid Eestile 35 mln eurot aastas, tahetakse neid piirata

Siseministeeriumi eestvõttel tahetakse piirata välistudengite töötamist Eestis nii õppimise ajal kui ka pärast ülikooli lõpetamist. Haridusministeeriumiga seotud Sihtasutuse Archimedes avalikustatavas uuringus viidatakse aga vastupidi, et välisüliõpilased toovad Eestile suurt tulu -  koguni 35 mln eurot aastas otseselt, ja rohkemgi kaudselt majandusele. Ühtlasi saab Eesti kõrgel tasemel haridus tänu nendele maailmas laiemalt tuntuks.  

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Haridus

VASTASSEIS: Kuigi uuringu järgi toovad välistudengid Eestile 35 mln eurot aastas, tahetakse neid piirata (6)

Virkko Lepassalu

Siseministeeriumi eestvõttel tahetakse piirata välistudengite töötamist Eestis nii õppimise ajal kui ka pärast ülikooli lõpetamist. Haridusministeeriumiga seotud Sihtasutuse Archimedes avalikustatavas uuringus viidatakse aga vastupidi, et välisüliõpilased toovad Eestile suurt tulu -  koguni 35 mln eurot aastas otseselt, ja rohkemgi kaudselt majandusele. Ühtlasi saab Eesti kõrgel tasemel haridus tänu nendele maailmas laiemalt tuntuks.  

Eestis on nii poliitika- ja haridusringkondades juba enam kui aasta ringelnud vaidlused, kas ja kuidas tuleks laiemas majanduspoliitilises võtmes käsitleda välistudengeid. Kas ja kuivõrd on Eesti kõrgkoolidel mõttekas neid õpetada ja kuivõrd suur on väärtus, mis nendega Eesti majanduse ja ühiskonna jaoks kaasneb.

Siseministeeriumist pärit seaduseelnõu järgi piirataks välistudengite osalemist Eesti majanduses järsult. Neil lubataks töötada üsna vähe, kuni 16 tundi nädalas. Välistudengite õpetamist pooldavate skeptikute arvates loobivad paljud välistudengid üldse selle nõude peale Eestisse õppima tulemast. Kogu enese ülalpidamis- ja/või õpinguraha ei saa tulla ainuüksi mõnest, näiteks lähetajamaa stipendiumist või vanemate säästudest. Eesti riigieelarve aga kaotaks kümneid miljoneid.

Rahvusvaheliste haridusprogrammidega tegeleva Sihtasutuse Archimedese avalikustatavas uuringus aga leitakse, et välistudengid toovad Eestile märkimisväärselt palju tulu ja seda otseses mõttes ehk rahaliselt. Samas aitavad nad Eesti haridussüsteemi - kõrgkoole, aga ka meie maad tervikuna - kogu maailmas heas valguses näidata. Üldiselt ollakse väga rahul nii Eestist saadava haridusega kui siinsete elamistingimuste ja muu elu-oluga.   

Tulu 35 mln eurot aastas

2019/2020 õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides 5528 kraadiõppe välistudengit ning see moodustab 12,2% kõigist Eesti üliõpilastest.

"Kõigi välistudengite - nii kraadiõppe kui vahetustudengite - majutus, igapäevased elamiskulud ning nende külaliste tehtud kulutused ulatuvad umbes 35 miljoni euroni aastas," ütles SA Archimedes välisturunduse agentuuri juhataja Eero Loonurm Pealinnale uuringu tulemusi tutvustades. Selles arvutuses ei sisaldu Eestisse jõudmise või lahkumise transpordikulud.

Üks põhilisi uuringujäreldusi on, et 88,2% välistudengitest on Eestis saadava õpikogemusega rahul. Globaalsel tasandil on välistudengite rahulolu keskmine 88,0%.

Lisaks on välistudengid väga suures osas rahul meie õppejõudude kogemuste ja ekspertiisiga (ingl k expert lecturers) - 92,2%. Rahulolu nende õpetamise tasemega (ingl k good teachers) küünib 81,2%-ni. Üle 80% rahulolu on Eero Loonurme sõnul kõrge kvaliteedinäitaja. Kuid enam kui 10% rahulolu kõikumine näitab, et hinnatakse kõrgelt meie välistudengitele õpetavate õppejõudude akadeemilist taset ja professionaalsust, aga pisut arenguruumi on pedagoogilises osas.

Kvaliteetne haridus väikese kuluga

"Välistudengite panus kaalub kindlasti üles välistudengite õpetamiseks kuluvad Eesti riigi investeeringud," ütles Loonurm. Eestis õppivate välistudengite majandusmõju ja puhastulu saab tema sõnul hinnata eluaseme- ja elamiskulude, samuti siin töötamise põhjal makstavate maksude alusel. Samuti toovad tulu välistudengite lähedaste ja perekonna külaskäigud Eestisse ning tudengite õppemaksud.

Eesti on välistudengite jaoks suhteliselt odav. Kui neil on valida näiteks Lundi või Tartu ülikooli vahel, valitakse viimane, sest Eestis on taskukohasem. Näiteks Eesti Maaülikool tagab kõikidele välistudengitele soovi korral koha ühiselamus. Maaülikooli välistudengitest on 60% elamiskulud kuni 299 eurot kuus ning majutusele tehtavad kulud jäävad pooltel (52%) üliõpilastel alla 200 euro. 

"87% Eestis õppivatest välistudengitest ütleb, et nad on rahul õpingute ajal tekkivate elamiskulude tasemega, samas kui globaalsete ja Euroopa tulemuste näitajad on 67%," ütles Eero Loonurm. "Enam kui 15% vahe annab suure eelise Eestile."

Samas nähtub Archimedese uuringust, et välistudengid kipuvad Eestis rohkem kui mujal maailmas elama kapseldunult. Kohalike tudengitega käiakse läbi vähe. Eestis õppivate välistudengite rahulolu on selles osas 56%, globaalne tase 73% ja Euroopas keskmiselt 64%.Välistudengitele meeldib Eero Loonurme sõnul viibida kohas, mida võib nimetada "turvaliseks, puhtaks, väikseks ja roheliseks", kuid suhtlemine ja kontaktid Eesti tudengitega lubaksid arenguruumi. 

SA Archimedes välisturunduse agentuuri juhataja Eero Loonurme, uuringu ühe põhiautori sõnul võiksid siinse eluga juba õpingute ajal kohanenud välistudengid täiendada Eesti tööturgu ja anda oma osa Eesti majandusse ka pärast õpinguid. Võimalust juba õpingute ajal töötada peab tuleviku õpingute otsuse tegemisel maailma mastaabis oluliseks 74% tudengitest ning Eestis 75% tudengitest. Eestis õppivatest välistudengitest peab õpingute ajal töötamist oluliseks 29% Erasmus+ vahetustudengitest ning 78% kraadiõppe tudengitest. 

Üle poole jääb Eestisse tööle

Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias on samuti ühe näitajana välja toodud ka töötamine Eestis pärast kooli lõpetamist. Eesmärk on, et 30% magistri- ja doktoritaseme välisüliõpilastest töötaks Eestis edasi. 2017/2018 jäi Eestisse tööle veidi üle poole (51%) välisüliõpilastest. Kõige tõenäolisemalt jäävad pärast õpinguid Eestisse tegutsema Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli välistudengid.

Vestlustest välistudengitega tegelevate asjatundjatega selgus, et praegu ollakse ülikoolides äraootavad, mis üldse välistudengitest Eestis saab. Erinevalt Soomest, kus paljusid välistudengeid on seoses kriisiga vallandatud, pole teada, et Eestis asuksid välistudengid majandusraskustes. Samas käsitletakse uute tudengite siin õppima asumist väljastpoolt Euroopa Liitu sügisel kui koroonaohu allikat. Teisalt tahetakse välistudengitele  siseministeeriumi eestvõttel seada töötamispiirangud. Kõike seda taustal, mil Archimedese uuringu põhjal on välistudengite jaoks just töötamine Eestis paralleelselt õppimisega väga oluline.

Kõik see kokku võib viia alates uuest õppeaastast välistudengite arvu järsku langusesse.

Seega käsitlevad sihtasutus Archimedes ja siseministeerium välistudengeid täiesti erinevalt. Kui Archimedese täna avalikustatava uuringu põhjal on Eesti üks edukamaid riike maailmas, mis suudab anda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist haridust ja välistudengeid tuleks seega soosida, siis siseministeeriumis pooldatakse pigem piiranguid.

Jutt on välismaalaste seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõust. Selle järgi võib tulevikus välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, Eestis töötada kuni 16 tundi nädalas. See pidavat soosima õppetööle keskendumist. Erandina ei kohaldata tööaja piirangut välismaalase suhtes, kes on saanud tähtajalise elamisloa õppimiseks doktoriõppes. Praegu selliseid piiranguid ei ole.

Samuti soovitakse seadusega kehtestada keskmise palga maksmise nõue Eestis hariduse omandanud välismaalastele. Tööandjate esindajad on neid plaane juba kritiseerinud – paljudes majandussektorites pole lihtsalt võimalik keskmist maksta kellelegi.

Soomes sama debatt teises võtmes

Soomes on käimas samasugune haridusteemaline debatt, kuid veidi teise nurga alt. Välistudengite mõttekuse üle ei arutata, küll aga, kuidas tuleks ühiskonnal neid kaitsta praeguses kriisis. Paljusid räsib tööpuudus, paljudel on arvuti kaudu kaugõppes tudeerimine keeruline ja tulevik üldse ebaselge. Välistudengeid on Soomes neli korda rohkem kui Eestis, umbes 20 000, neist 75% pärit väljastpoolt Euroopa Liitu.

Küsimus on seda teravam, et nad on tavaliselt ühed esimesed, keda tööandjad kriisi tõttu lahti lasevad.

"Minule öeldi koristaja töökoht üles märtsis, ma ei suutnud enam ühiselamu eest maksta, aga õnneks lubati mul tasumisega viivitada mõned kuud," ütles Soome Yle-le Mohammad Hasan Bangladeshist, kes õppis Turu ülikoolis. "Enamik töökohti, millele võiksin kandideerida, eeldab minult aga Soome keele oskust." Tavaliselt satuvadki kõige enam hätta kolmandatest riikidest pärit üliõpilased, sest nendel pole sageli koduriigilt õpinguteks mingit tuge. Soome töötutoetus laieneks aga siis, kui oleks töötatud vähemalt 18 tundi nädalas kuus kuud järjest.

Akadeemik Jüri Martini sõnul, kes on puutunud välistudengite õpetamisega kokku seoses Euroülikooli juhtimisega, ei peaks me järke pöörakuid tegema ega oma koole välistudengite jaoks sulgema. "Esmane kasu, mis Eesti ühiskond välisüliõpilastest saab, on see, et nad toovad siia raha ning öelda, et neid ei ole siia vaja, pole õige," ütles akadeemik Jüri Martin.

"Põhiidee võiks olla, et nad saaksid võimalikult hea euroopaliku hariduse ja siis läheksid koju tagasi, et teadmisi töös kasutada," ütles Jüri Martin. "See on idealistlik lähenemine. Kes on hästi tublid ning kes on saanud hea hariduse, neid saab muidugi rakendada Eestis."

Tema sõnul peaks tööandjatel laskma otsustada, kas ja kui palju välistudengite või siin hariduse saanud välismaalaste tööjõudu nad vajavad. Tööturu põhjal tuleks kujundada haridustellimus või kvoot ülikoolidele.  

"Absoluutset kvooti välistudengite osas, kui palju on just parasjagu, on väga raske hinnata," tõdes ta. Tema sõnul tuleks välistudengite õpetamisel ja võimalikul Eestisse tööle jäämisel hinnata eriala põhiselt, kui vajalik keegi oma oskustega tööturul on ja kui palju selliste oskustega inimesi on vaja.  Ja tööturu näitajate põhjal saaks siis kvoodi kujundada.

"Majanduse kavadest peaks välja paistma, mis spetsialiste tarvis. Kas on neile rakendust või mitte," lisas akadeemik.

6 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...