Vene sõjaväelennuki hukupaigast ellujäänuid ei leitud

Sotši Adleri lennuväljalt pühapäeval õhku tõusnud ja kaks minutit hiljem radariekraanidelt kadunud Vene kaitseministeeriumi lennuki Tu-154 hukupaik Mustas meres on kindlaks tehtud, pääste- ja otsinguoperatsiooni käigus ellujäänuid ei ole leitud, teatas kaitseministeeerium.

Pilt: Scanpix

Vene sõjaväelennuki hukupaigast ellujäänuid ei leitud

BNS

Sotši Adleri lennuväljalt pühapäeval õhku tõusnud ja kaks minutit hiljem radariekraanidelt kadunud Vene kaitseministeeriumi lennuki Tu-154 hukupaik Mustas meres on kindlaks tehtud, pääste- ja otsinguoperatsiooni käigus ellujäänuid ei ole leitud, teatas kaitseministeeerium.

Täpsustatud andmetel oli Süüriasse Vene lennuväebaasi suundunud lennuki pardal 84 reisijat ja kaheksa meeskonnaliiget.

Lennuk kukkus Musta merre vahetult pärast õhkutõusu Adleris, kus ta oli tankimas, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Igor Konašenkov. Ministeeriumi andmeil on leitud 12 surnukeha.

Suurem osa lennuki vrakist leiti 1,5 kilomeetri kaugusel rannikust 50-70 meetri sügavusel.

Vene president Vladimir Putin kuulutas esmaspäeva üleriigiliseks leinapäevaks.

Lennuk oli tavapärasel lennul Süüria lääneosas asuvasse Hmeimimi õhujõudude baasi, mida Venemaa kasutab õhurünnakute korraldamiseks oma liitlase Bashar al-Assadi toetuseks.

Lennuki reisijate seas oli 64 kuulsa Aleksandrovi-nimelise Punaarmee koori lauljat ja nende dirigent Valeri Halilov, kes pidid osalema baasis uusaastapidustustel, samuti telekanalite Pervõi Kanal, NTV ja Zvezda kolmeliikmelised võttegrupid.

Venemaale on avaldanud kaastunnet lisaks Assadile Saksa liidukantsler Angela Merkel, Türgi peaminister Binali Yıldırım, USA suursaatkond Moskvas jt.

Konašenkovi sõnul sõitis Adlerisse asekaitseminister Pavel Popov koos meeskonnaga, kelle ülesandeks on õnnetuse asjaolud välja selgitada.

Piirkonda on teel ka transpordiminister Maksim Sokolov, kes juhib vastavat valitsuse komisjoni.

Õnnetuse põhjused on seni ebaselged.

Konašenkovi sõnul on lennuk olnud teenistuses alates 1983. aastast ning lennanud sestsaadik kokku umbes 7000 tundi. 2014. aastal detsembris tegi lennuk läbi põhjaliku remondi.

Vene juurdluskomisjoni andmeil on juhtunu osas algatatud kriminaalasi võimalike rikkumiste väljaselgitamiseks. Praegu küsitletakse lennukit õhkutõusuks ette valmistanud tehnilist personali.

Tu-154-ga on varem arvukalt õnnetusi juhtunud.

2010. aasta aprillis kukkus Smolenski lennuväljale lähenedes alla Tu-154, mille pardal oli hulk kõrgeid Poola ametiisikuid, teiste seas president Lech Kaczynski.

Laadimine...Laadimine...