Veski kella keeramisest: ma pole märganud, et sellest mingit kasu oleks

Laulja Anne Veski sõnul tunneb ta kella keeramise negatiivset mõju peamiselt siis, kui peab kuskile reisima.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Veski kella keeramisest: ma pole märganud, et sellest mingit kasu oleks

Jaanika Valk

Laulja Anne Veski sõnul tunneb ta kella keeramise negatiivset mõju peamiselt siis, kui peab kuskile reisima. "Eriti kui oli Venemaaga kaks tundi vahet, see oli minu jaoks kõige jubedam aeg. See ajab segadusse, kui hommikul kell 7 on lennuk ja pead kell 5 tõusma," ütles Veski ja lisas, et ühise aja valik naaberriikidega oleks kõigi jaoks lihtsam.

Ööl vastu pühapäeva tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi, sest Eesti läheb üle talveajale. Suveaja lõpp on oktoobri viimasel pühapäeval ehk 25. oktoobril kell 4.00 öösel. 

2018. aastal toetas valitsus kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist. Kellakeeramise lõpetamise korral toetatakse ühtlustatud, kuid vöönditel põhinevat lähenemist. Kuigi ka Eestis ollakse kella keeramise lõpetamise poolt, siis on lõplikuks otsuseks vaja jõuda Euroopa Liidu üleste kokkulepeteni.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõuniku Laura Laasteri sõnul on ühe võimalusena läbi käinud kellakeeramise lõpetamine 2021. aastal, kuid kuna eesistujate prioriteedid on olnud arusaadavatel põhjustel hetkel mujal, siis ei ole eelnõuga märkimisväärselt edasi liigutud ning Euroopa Liidu üleseid kokkuleppeid pole. 

Küll aga on üleval olnud juriidilised küsimused. 2019. aastal sai valmis enamiku liikmesriikide palvel tellitud analüüs eelnõu õigusliku aluse kohta. "Seal toodi esile erinevaid puudujääke, näiteks ei põhjendata, miks valiti selline lähenemine, kuidas see aitab kaasa siseturu toimimisele ja milliseks võiksid olla muud võimalikud lähenemisviisid. Edasisi arenguid hetkel pole," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Naaberriigid peavad jõudma kokkuleppele

Eesti lähtub hetkel 2018. novembril valitsuse poolt vastu võetud seisukohtadest, mille järgi Eesti toetab kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides iga-aastase ülemineku suve- ja talveajale lõpetamist. Eesti on seisukohal, et ajavööndi valimine peab jääma liikmesriigi pädevusse.

Euroopa Komisjoni energiavoliniku ning endise majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni sõnul on lõplik otsus Euroopa Liidu Nõukogu ehk liikmesriikide endi kätes.

Ministeeriumi sõnul eelistab Eesti kellakeeramise lõpetamisel jääda oma vööndil põhinevasse püsivasse suveaega, kuid meie jaoks on olulisem olla lähimate naaberriikidega samas ajavööndis. "Tuleks saavutada ühtne harmoniseeritud lähenemine tihedas koostöös naaberriikidega," lisas Laaster, et seisukohta ajavööndi valiku osas pole siiski veel kujundatud. Kindel on aga, et kella peame keerama ka järgmisel aastal.

Eesti olukord on aga  keeruline, sest Läti ja Leedu on varasemalt öelnud, et eelistaksid suveajale jäämist, Soome seevastu pooldab talveaega.

Kella keeramine ajab segadusse ja mõjub tervisele kehvasti

Laulja Anne Veski sõnul tuleks kella keeramine tingimata lõpetada. "Mina ei taha küll sedakella keeramist. Ma pole märganud, et sellest oleks mingit kasu olnud," ütles Veski.

Laulja sõnul tunneb ta kella keeramise negatiivset mõju peamiselt siis, kui peab kuskile reisima. "Eriti kui oli Venemaaga kaks tundi vahet, see oli minu jaoks kõige jubedam aeg. See ajab segadusse, kui hommikul kell 7 on lennuk ja pead kell 5 tõusma," ütles Veski ja lisas, et ühise aja valik naaberriikidega oleks kõigi jaoks lihtsam.

Samuti on Veski sõnul tüütu kella mehaaniline keeramine. "Mul on igas toas eraldi kell, iga kella tuleb keerata, arvuti ja telefon vahetavad ise, aga tavakell ju ei vaheta. Võiks selle ära lõpetada ja elada rahulikult ühtemoodi," lisas lauljanna.

Lisaks segadusele, mida kella keeramine tekitada võib, mõjutab see ka keha sisemist ööpäevarütmi, mis reguleerib seda, kui värske ja tervena end tunneme. Kuigi paljud eestlased sooviksid suveajale jäämist, siis inimese sisemise kella jaoks oleks hea jääda talveaega, sest märtsist kuni oktoobrini pimedamad õhtud mõjuksid une kvaliteedile paremini. 

Unearst Erve Sõõru sõnul tekitab kellakeeramine olulisi häireid inimese une-ärkveloleku rütmis, kuna valgus on üks peamisi une-ärkveloleku rütmi mõjutavaid väikeskkonna faktoreid. "Pikaajalist tervist mõjutavaid tegureid jälgides on leitud, et unevõlaga kaasneb väsimus, tähelepanu häirumine ja päevane liigne unisus," kirjutas Sõõru PERHi blogis. 

Negatiivne mõju tervisele

Unearsti sõnul on kroonilise unevõlaga inimesed sagedamini depressioonis, põevad südame-veresoonkonna haigusi, on ülekaalulised, suitsetavad enam ning suurema tõenäosusega satuvad töö- ja liiklusõnnetustesse. "Inimese une ja ärkvelolekurütm on keeruline kellavärk, mida ei soovitata pidevalt muuta," lisas Sõõru. 

Ka Kadri Simson tõdeb, et põhjuseid kellakeeramise lõpetamiseks on mitmeid. "Uuringud on näidanud, kellakeeramise võimalikku negatiivset mõju tervisele. See mõjutab inimeste biorütmi, tuues endaga kaasa erinevaid une- ja keskendumisprobleeme. Kellakeeramine võib avaldada mõju ka laste õpiedukusele," ütles Simson. 

 Teemaga edasi minek on Simsoni sõnul tänaste ning tulevaste Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariikide pädevuses, kuid konsensust pole paraku sündinud. "Oma rolli on siinkohal kindlasti mänginud käimasolev koroonakriis, mille valguses on märksa ajakriitilisemaid küsimusi, mis vajavad arutamist ja ühiseid otsuseid," lisas Simson.

Laadimine...Laadimine...