VIDEO!  Aab: Eesti on valmis saatma lennuki Hiinasse kaitsevahendeid tooma, kriitiline varu on olemas

"Eesti on valmis vajadusel saatma lennuki Hiina, et ära tuua isikukaitsevahendid," ütles riigihalduse miniser Jaak Aab. "Eesti otsib isikukaitsevahendite tarnijaid ning seda ka läbi Eesti saatkonna Pekingis. Vaja oleks 500 000 maski ja 250 000 paari kindaid. Aga kriitiline varu isikukaitsevahendeid on eesliinitöötajatel olemas." 

Pilt: Dmitri Povilaitis
Tervis Eesti

VIDEO! Aab: Eesti on valmis saatma lennuki Hiinasse kaitsevahendeid tooma, kriitiline varu on olemas

Toimetaja: Õnne Puhk

"Eesti on valmis vajadusel saatma lennuki Hiina, et ära tuua isikukaitsevahendid," ütles riigihalduse miniser Jaak Aab. "Eesti otsib isikukaitsevahendite tarnijaid ning seda ka läbi Eesti saatkonna Pekingis. Vaja oleks 500 000 maski ja 250 000 paari kindaid. Aga kriitiline varu isikukaitsevahendeid on eesliinitöötajatel olemas." 

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Karmen Joller ütles, et suurim mure on isikukaitsevahendid. "On keskusi, kus on olemas vaid kõige elementaarsemad maskid, mis ei sobi ägeda nakkushaiguse inimeste teenidamiseks," ütles Joller. 

Alates reedest eriolukorra tööde juhina ametis olev riigihalduse minister Jaak Aab ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et desinfitseerimisvahendite hange on toimunud, tootmine käib ning kahe nädala jooksul peaksid vahendid olema tarnitud. 

Aab rääkis ka, et olukorda võib keerulisemaks muuta see, kui nakatunute arv peaks järsult kasvama - siis oleks hüppeliselt rohkem vaja kaitsevahendeid.

Kokkulepe Sillamäe tootjaga

Tema sõnul on Eesti võimud sõlminud Sillamäel tegutseva respiraatorite tootjaga kokkuleppe, et ettevõte lõpetas kõik muud tellimused ja teeb terviseameti tellimusel ainult Eesti haiglatele vajalikke respiraatorteid. Samuti on tehtud Eesti desinfitseerimisvahendite tootjaga kokkulepe, mille kohaselt saavad KOV-id ja riigiastused kahe nädala pärast 200 tonni desovahendit.

Aabi sõnul on kohalikel omavalitsustel ja riigiasutustel tavaliste kirurgimaskide vajadus umbes pool miljonit maski ja veerand miljonit paari kindaid kuus. Tema sõnul on arusaadavalt kasvanud ka kaitsevahendite hind - kui varasemalt maksis kirurgimask umbes 10 senti tükk, siis nüüd on see kasvanud 50-60 sendini. Samuti on suurenenud desovahendi liitrihind.

Kommenteerides isikukaitsevahendite varude seisu ütles Aab, et eesliinitöötajate tarbeks on kriitiline varu olemas. "Usun, et selle nädala jooksul saame lisa," sõnas ta.

Eesti otsib isikukaitsevahendite tarnijaid ning seda ka läbi Eesti saatkonna Pekingis. "Kui vaja, läheme lennukiga järgi," kinnitas Aab.

Ta märkis, et pakkumisi tuleb, kuid pakkujate ja vahendajate taust vajab kontrollimist. "Loodan, et täna [esmaspäeval] jõuan kahe lepinguni," ütles Aab.

Joller: arstide haigestumine sõltub sellest, kuidas inimesed end hoiavad

"Kuulake neid, kes päriselt töötavad omal alal, epidemiolooge ja teisi selle valdkonna spetsialiste – neil on õigus rääkida sellest, mis toimub ja kuidas haigus kulgeb," rõhutas Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller.

Joller ütles, et toimub kiire ja äkiline haigestumise tõus ning perearstid on selleks valmistunud. "Oleme üritanud nii ajaliselt kui ruumiliselt eraldada inimesed, kellel on haiguste sümptomid ja kellel ei ole neid," selgitas ta.

"Kuna meedikud on riskigrupp, siis oleme korraldanud oma töö nii, et osa inimesi on reservis ja osa tuleb asendada. "Praegu töötamine on kindla teadmisega, et me võime haigestuda," selgitas ta.

"Meie haigestumine sõltub teist, Eesti inimesed – sellest, kuidas teie ennast hoiate," rõhutas ta. "Me teeme kõik selleks, et püsida terved ja ma palun, et seda teeksid kõik Eesti inimesed."

"Kellel ei ole haigussümptomeid – palun, ärge minge lastega mänguväljakule, Viru rappa, kus laudteel üksteisest ninapidi koos möödutakse, ega turule mitmekesi koos valima köögi- ja puuvilju – me peame hoidma distantsi!" rõhutas ta.

"See, kui kiiresti haigestuvus tõuseb, sõltub igast üksikust inimesest," rõhutas Joller. "Haigestumiste tõus peaks olema lauge, et me saaksime haiglas nakatunute tulvaga hakkama."

Joller rõhutas veel, et koroona info suhtes kuulataks spetsialiste, öeldes, et ei füüsikud ega keemikud pole ilma epidemioloogilise taustata pädevad andma hinnangut sellele, mis praegu toimub.

Kadai: 10 päeva ei ole kinnitatud haigestunute arv kasvanud

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles, et valdavalt vajavad haiglaravi 50+ inimesed, aga on olnud üksikuid haigusjuhte ka 30 ja nooremad meesterahvaste hulgas.

Ta ütles, et alates tänasest koondatakse ka vastav statistika – millal inimene on haigestunud ja kuidas see haigus on kulgenud: "Tänase info põhjal ei ole sellist juhtumit olnud, et oleks raske haigusjuhtum, mis oleks tulnud ootamatult."

Kadai ütles, et õnneks ei ole realiseerunud see prognoos, et iga päev lisandub rohke haigusjuhte kui eelmisel päeval.

"Kümme päeva ei ole kinnitatud haigestunute arv kasvanud, aga see ei anna põhjust lasta end vabaks ja väita, et oht on kadunud," ütles ta.

Kadai ütles, et globaalne pilt näitab, et haiguse levik on tõusetrendis – ja seda ka Eestis. "Tegu on hiiliva või salakavala haigusega, kus puhang on algselt kontrolli all ja hiljem väljub kontrolli alt, ütles ta.

Seoses Kuressaare haigla probleemiga ütles ta, sellega tegeletakse: "Laupäeval toimus kohtumine Saaremaa haigla esindajate ja kohalike meediaväljaannetega, et aru saada, mis on probleem ja kuidas me seda lahendada saame."

Kadai: Kauplus peab kaitsepiirete otsused ise tegema

Küsimusele kaitsepiirete kohta kaupluses vastas ta, et sellest on kindlasti abi, kuna haigus levib piisknakkuse kaudu, aga see, kuidas seda tehniliselt lahendada, sõltub poest. "Me oleme andnud erinevaid soovitusi, aga loomulikult ei lähe terviseamet reeglitega kaupleja juurde, et kauplusel peaks olema müüja ja ostja vahel klaassein – see on kaupluse enda otsus, kuidas ta selle lahendab."

Ravimite kättesaadavuse kohta lisas ta, et täna ei ole ükski tervishoiuteenuse osutaja andnud signaali, et ravimi tarnetega oleks probleeme.

Iluteenuse osutajatele pole antud veel otsest keeldu tööd jätkata: neil on soovitus töö lõpetada, aga kuna käsku pole, siis nad pole sunnitud tööd lõpetama.

Kadai ütles, et homme toimub valitsusele järgmine epidemioloogilise prognoosi tutvustus, milliseid teenuseid jätkata ja milliseid mitte.

"Kui iluteenuse osutaja ei kasuta kaitsevahendeid ja tal on klient, kellel on nakkus, siis on haigestumise risk olemas," ütles Kadai.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et hambaravis jätkub tema teada vältimatu abi ja plaanilist ravi ei osutada.

Kallasmaa: nüüd tuleb otsustada, kas tulla koju või jääda välismaale

Välisministeeriumi esindaja Tiina Kallasmaa ütles, et välisministeeriumi poole on pöördunud üle 7000 inimese ja neist umbes 2300 on vajanud põhjalikumat ja täpsemat abi.

"Umbes 1500 inimese küsimused me oleme saanud lahendada ja põhjalikumat abi vajab ligi 225 inimest välismaal, kellega me suhtlust jätkame," ütles ta.

Kallasmaa sõnas, et üle maailma 40 riigi on laiali Eesti inimesi väiksemate gruppide kaupa: "Igas riigis alla 10 inimese, kellega me eraldi peame tegelema," ütles ta.

"Nüüd on käes otsustav hetk, kas jääda või tulla tagasi – kui keegi otsustab jääda, siis peab ta arvestama sellega, et tal tuleb sinna jääda pikemaks ajaks, kuna logistilised võimalused saavad otsa ja pole enam võimalik kusagile liikuda," ütles Kallasmaa.

Jooksev info maailma eri piirkonnades kehtestatud piirangutest ilmub välisministeeriumi kodulehel, ütles ta.

 

Laadimine...Laadimine...