VIDEO JA GALERII! Estonia teatri kõrvale kerkib üleelusuurune Konstantin Pätsi pea

"Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt võiks kuju valmida juba aasta lõpuks. Pigem on tõenäoline, et see jääb uue aasta esimesse poolde," nentis Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Pilt: Mats Õun
Eesti

VIDEO JA GALERII! Estonia teatri kõrvale kerkib üleelusuurune Konstantin Pätsi pea (6)

Erki Varma

"Kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt võiks kuju valmida juba aasta lõpuks. Pigem on tõenäoline, et see jääb uue aasta esimesse poolde," nentis Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

 

Esmaspäeval valis žürii, mille liige Velliste on, välja Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võidutöö, mille põhjal püstitatakse mälestusmärk Estonia Teatri taha Uuele Turule.

41images

Kolme meetri kõrgune graniidist pea

Žürii tunnistas võitjaks arhitekt Toivo Tammiku ja skulptor Vergo Verniku võistlustöö "Riigipea", mis kujutab endast ligikaudu kolme meetri kõrgust hallist rihveldatud graniidist Konstantin Pätsi pea skulptuuri. "Alus on umbes 70 sentimeetri kõrgune ja pea ise on üle kahe meetri kõrgune, nii et kogu kompositsioon kokku on suurusjärgus kolm meetrit kõrge," selgitas võidutöö üks autoreid Toivo Tammik. "Ligikaudu kaks ja poolt meetrit läbimõõdus on Konstantin Pätsi pea, mis maa seest välja tungib."

Tammiku sõnul oli töö loomisel üks suuremaid väljakutseid selle asukoht. "Asukoht on küllaltki keeruline. See monument saab olema klaaspaviljoni ja Estonia kontsertsaali tagaukse embuses. Et siin midagi välja lasta paista, peab olema tõeliselt eriline töö," nentis Tammik. "Me pingutasime selle nimel, et siin oleks midagi, mis on Pätsile eripärane ja samas tõepoolest ka linnaruumis mõjuks."

Tammiku sõnul saadi inspiratsiooni muu hulgas asteekide tootemipeadest ja Lihavõttesaare kujudest. "Need ilmed ja võtted, millisena on teda skulpturaalselt kujutatud, ei ole päris anatoomiline täpsus, vaid pigem üldistus, mis suurele monumentaalsele peale sobib," selgitas Tammik.

Tammiku sõnul toimetab Konstantin Pätsi Muuseum väga tarmukalt ja on lootust, et see kuju ikkagi tuleb. "Kui kriisi ajal tõmmatakse mitmete suurte projektide pealt kokku, siis sümbolkujundite paigaldamiselt ei peaks kokku hoidma ja on lootust, et ta ikkagi tuleb," oli Tammik lootusrikas.

Võib valmida Pätsi sünnipäevaks

Žürii esimehe, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Rein Veidemanni sõnul nõudis otsuseni jõudmine põhjalikke arutelusid ning võistlustööd pidid vastama karmidele nõuetele. "Töö pidi andma linnaruumile positiivse kunstilise laengu, olema tähenduslikuks maamärgiks, olema visuaalselt äratuntav, olema väärikas, kvaliteetselt teostatav, vältima igasuguseid liialdusi, olema vaadeldav kõikidest külgedest ja olema ka kauakestev," loetles Veidemann. Ideekonkursi võidutöö kõigile neile tingimustele ka vastas. "Väga loodame, et Eesti ja pealinn Tallinn saavad Riigipea näol toreda kingituse," avaldas Veidemann lootust.

Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste sõnul toimus konkurss osana riigihankest, mida korraldab Tallinna kommunaalamet. "Nüüd algavad konkursi võitjatega läbirääkimised, nendega tuleb sõlmida leping ja seejärel see ka tehniliselt projekteerida. Seejärel peab see mälestusmärk ka füüsiliselt valmima," selgitas Velliste. Tegemist on suuremõõdulise graniidist skulptuuriga, mis tuleb ka kvaliteetselt välja raiuda.

Kui kõige optimistlikumate prognooside kohaselt võiks skulptuur valmida juba sel aastal, siis tõenäoliselt jääb avamine Velliste hinnangul pigem uue aasta esimesse poolde. "23. veebruar on Konstantin Pätsi sünnipäev, see kuupäev võiks näiteks sobida," pakkus Velliste välja.

Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkurss toimus 13.12.2019-13.04.2020. Ideekonkursi korraldasid Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum. Ideekonkursi lähteülesande koostas Eesti Arhitektide Liit. Võistlusele esitati 24 ideekavandit, millest žürii hindamisele kvalifitseerus 23.

Ideekonkursi žüriisse kuulusid Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, arhitektid Ott Kadarik ja Peeter Pere, skulptor Elo Liiv, kirjanik Jaak Jõerüüt, kunstiteadlane Krista Kodres, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juht Ignar Fjuk, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juht Ain Valdmann ja kirjandusteadlane Maarja Vaino.

6 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...