VIDEO JA GALERII! Meremuuseumi direktor: Ei maksa kahelda – Tallinn on merelinn

Meri oli kunagi Paksu Margareeta tornist vaid saja meetri kaugusel. “Pääs merele muutub aina premaks,” kinnitas Eesti Meremuseumi direktor Urmas Dresen vastrenoveeritud Paksu Margareeta taasavamisel külastajatele. “Meie asi on kogu aeg huvi mereajaloo vastu üleval hoida.”

Pilt: Albert Truuväärt

VIDEO JA GALERII! Meremuuseumi direktor: Ei maksa kahelda – Tallinn on merelinn

Meelis Piller

Meri oli kunagi Paksu Margareeta tornist vaid saja meetri kaugusel. “Pääs merele muutub aina premaks,” kinnitas Eesti Meremuseumi direktor Urmas Dresen vastrenoveeritud Paksu Margareeta taasavamisel külastajatele. “Meie asi on kogu aeg huvi mereajaloo vastu üleval hoida.”

 

28. novembril avati taas rahvale meremuuseumi ruumid Paksu Margareeta tornis. Aga mitte ainult, muuseum oli saanud hoovi arvelt suure juurdeehitise, mis mahutab omal ajal hansalinnadega kauplemisel kasutatud kõhg mis leiti Kadriorus Tivoli arenduse ehitusplatsil maa seest.

Paksus Margareetas asuvat meremuuseumit võik eeskujuks tuua moodsatele ajaloomuseumitele – interaktiivste ja virtuaalsete lahendustega ei ole üle pingutatud, nagu seda pahatihti tegema kiputakse ning külastajal on võimaiik oma silmaga näha ka päris asju, mereajalooga seotud esemeid.

“Ma arvan, päris suur, sest ega muidu me ju ei toimetaks ja eks meie osa on see, et huvi kogu aeg üleval hoida,” kommenteerib Eesti Meremuuseumi direktor eestimaalaste huvi mereajaloo vastu. “Selleks on hea, et me oleme saanud Lennusadama renoveerida, Suure Tõllu ja nüüd ka veel siis Paksu Margareeta. Aga noh, eks neid tegemisi jätkub veel. Lisaks suured rändnäitused, mida me oleme Lennusadamasse toonud ja toome ka järgmine aasta.” 

Paksu Margareeta muuseumisse suurt näituste ruumi ei olnud võimalik ehitada, seal eksponeeritakse põhiliselt püsiekspositsiooni koos kogega. “Kõik muu asi on võimalik jällegi teha Lennusadamas, nii et meil mänguruumi on küll,” on Dresen rahul. “Aga eks me peame hoolitsema edasi, et, tagala oleks korras ja et siit osade asjade väljaviimisega jäid need jälle kodutuks, nii et me teeme jälle natuke juurde ehitama töötajate ruume ja muuseumi abiruume Lennusadamasse Need asjad seisavad veel ees.”

Administratsioonihoones on nüüd avatud õppeklassid. “Me praegu viibime kunagises fuajees, mida me oleme ehitanud laiemaks ja kõrgemaks ja sügavamaks,” kirjeldab Dresen täiesti uut ruumi, mis sisuliselt ehitati tühja hoovi. Kõik on uus, peale paekivist seinte ning osade vahelagede ja tugipostide.

Ühe osa uue ruumi seinast moodustab Tallinna üks varajasemaid linnamüüre. “Seda kutsutakse eeskaitsemüüriks. Ja see on Paksu Margareeta ning Stoltingi torni vahel, aga see müür oli juba enne Paksu Margareetat olemas on. Nii et ta on natukene natukene varasem – Paks Margareeta läheb 16. sajandi algusesse, see on sutikene varasem,” selgitas Dresen. “Kaevamistööde käigus tuli väga palju müüre välja, mis annavad ka meile selgust selle paikkonna ehitusloolisele tekkele.”

Uue ruumi suurim atraktsioon on koge. Dresen rääkis, et selle sisse tõstmine ei olnud üldse probleem – see tehti suure kraanaga. Keerulisem lugu oli aga selle transport lennusadamast.

Keeruline oli ka koge toestaine – väljast ei ole näha tugikaari, need on osavalt laeva sisse peidetud. Kui laev oli paigas, ehitati majale katus peale.

Nüüdsest on kogu maja avatud külastajatele – ekspositsioon on paigutatud isegi lühikesse galeriisse, mis ühendab Paksu Margareetat väiksema torniga ning samuti saab minna Rannavärava teise torni sisse.

56images

 

 

Laadimine...Laadimine...