VIDEO! KRIISIAJA HELGEM POOL: Uimastisõltlased tunglevad ravile

"Kriisiaeg on mõjunud nii, et meil on käed-jalad tööd täis, sõltuvusest vabaneda soovijaid on neli korda rohkem," rääkis MTÜ Aidsi Tugikeskuse juhatuse liige Nelli Kalikova. "Metadoonitabletid on otsas, kraapisime apteekidest viimaseid kokku. Aidsi tugikeskusesse on praegu tulnud abi otsime selliseidki viimaseid mohikaanlasi, kel on 15-20 aastat sõltlase staaži ja kes pole kordagi ravil käinud."

Pilt: Scanpix
Eesti

VIDEO! KRIISIAJA HELGEM POOL: Uimastisõltlased tunglevad ravile

Kai Maran

"Kriisiaeg on mõjunud nii, et meil on käed-jalad tööd täis, sõltuvusest vabaneda soovijaid on neli korda rohkem," rääkis MTÜ Aidsi Tugikeskuse juhatuse liige Nelli Kalikova. "Metadoonitabletid on otsas, kraapisime apteekidest viimaseid kokku. Aidsi tugikeskusesse on praegu tulnud abi otsime selliseidki viimaseid mohikaanlasi, kel on 15-20 aastat sõltlase staaži ja kes pole kordagi ravil käinud."

 

 

"Hakkasin juba 16-aastaselt marihuaanat suitsetama, lihtsalt seltskonna mõttes," rääkis pikalt mõnuaineid tarvitanud Anna. "18-aastaselt proovisin amfetamiini, sest tahtsin teada, mis see on. Kuu aja pärast otsustasin, et just amfetamiin aitab mul igasugu jamasid ja probleeme unustada. Kui vaatan sellele ajale tagasi, siis arvan, et lähedane inimene mu kõrval oleks aidanud tarvitamisest hoiduda, aga kahjuks läks tema just sel ajal ära."

Muutus elustiilis

Sõltuvus võttis Anna üle ja muutis ta täiesti teiseks inimeseks. "Tarvitasin amfetamiini neli kuud, ikka korralikud maratonid olid," meenutas ta "Absoluutselt kõigest oli ükskõik, sõpru jäi väga vähe järele, kõik jätsid mu maha, polnud mind kellelegi vaja. Õpingutele lõin käega ja mul tekkisid võlad."

Anna rääkis, kuidas ümberringi kõik tema sõbrad ja tuttavad uimasteid kasutavad ja iga teine on millestki sõltuvuses. "Nad on lihtsalt lollid, neil pole isegi põhjust tarvitada, lihtsalt pulli pärast teevad," lausus ta. "Nad on elajateks muutunud, silmakirjalikkus on neil üle mõistuse suur, nendega ei ole võimalik suhelda. Otsustasin narkootikumidest loobuda, kui sain aru, et jään päris üksi, ja mul hakkas kahju neist, kellele ma tõeliselt vajalik olen."

Politsei andmeil suurenes siiani narkokuritegude arv järjekindlalt. Kui 2003. aastal registreeriti 462 narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise juhtu, siis 2019. aastal sai kirja juba 1149 sellist kuritegu. Alaealisele vahendamine  on samal ajal suurenenud 35 juhtumilt 115-le. Nüüd on aga hakanud olukord muutuma.

Arst-epidemioloog Nelli Kalikova sõnul on koroonakriis kasvatanud hüppeliselt sõltuvuse küüsist vabaneda soovivate narkomaanide arvu. "Kui tavaliselt tuleb meie tugikeskusesse ühes kuus viis-kuus uut patsienti, siis nüüd, aprillis, juba 22 uut," lausus ta. "Ravikohti on meil 180 ja päris viimased pöördujad tuli panna järjekorda. Alul mõtlesime, et põhjus on vaid narkootikumide kallinemine ja vähesus, kuid peapõhjus näib olevat 2+2 nõue. Mida sa varastad poes, kui kõik ostjad on üle loetud ja nende vahel trügida ei saa. Sama tänaval – kuidas sa varastad rahakotti, kui inimesed on üksteisest tükk maad eemal! Pole lihtsalt raha, et narkootikume osta. Liiatigi, kui neid on nüüd kriisiajal vähem ja nee on kallimad."

Kuna inimesed istuvad kodus ja nende sõidukid seisavad otse akna all, ei saa ka korteritesse või autodesse sisse murda. Narkomaane sõltuvusest vabaneda aitava MTÜ Convictus kogemusnõustaja Greete Org kinnitas samuti, et raske aeg sunnib sõltlasi abi otsima. "Oleme vastu võtnud kõnesid, kus helistaja tunnistab, et on jäänud töötuks, lähedastega tülli pööranud ja valmis alla andma," rääkis Org. "Kahjude vähendamise Lastekodu tänava keskuse telefonile helistas meesterahvas, kes ennast täpselt niiviisi tundis ning oli sügavas kriisis. Saime talle kohe pakkuda vestlust kogemusnõustajaga ja esmane meeleheide alla anda vaibus. Hiljem sotsiaaltöötajaga vesteldes ning koostööd luues mees mõistis, et ta ei ole oma muredega üksi. Ta sai ühendatud ka pikaajalisi sõltlasi aitava SÜTIK programmiga, kus teda edaspidiselt toetab ka tugiisik."

Nõu saab iga päev

Kriisiaegne töötuse kasv võib Oru sõnul põhjustada sõltlase peres ahelreaktsiooni. "Koroonakriis tekitab küsimusi alates sellest, mida võib tuua homne päev," lausus ta. "Raske aeg põhjustab ärevust, kuid sunnib ka oma elustiili ümber vaatama. Nii mõnigi inimene on palunud meilt nõu ja abi, kuidas loobuda uimastite tarvitamisest."

Convictuse Lastekodu tänava keskusse tulnud noormees oli valmis fentanüüli tarvitamisest loobuma, kuid vajas selleks nõustaja tuge. "Nüüd saab ta regulaarselt rääkida kogemusnõustaja ning psühholoogiga," ütles Org. "Samuti pakub praeguse eriolukorra ajal tuge Viljandi sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Tallinna järelteenuse meeskond, kellega me koostööd teeme. Kuni eriolukorra vaibumiseni oleme me noormehele igapäevaselt toeks, et hoida tema motivatsiooni kaine püsida. Pärast seda, kui piirangud leebuvad, saab ta pöörduda ravile."

Viirusepuhangu ajal aitab kahjude vähendamise keskus sõltlasi iga päev. "Meie nõustame praegu kliente esmaspäevast pühapäevani nii telefoni, sotsiaalmeedia kui ka e-posti kaudu," ütles Org. "Ükskõik, mis mure korral võib julgelt Convictusega ühendust võtta, oleme toeks nii uimastitarvitajatele kui ka lähedastele."

Tervise arengu instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juhi sõnul Aljona Kurbatova sõnul on kriisiaegne narkokaup ka lahjem ning võib sisaldada kõrvalaineid kassitoidust ohtliku kodukeemiani. "Lisaaineteks võivad olla näiliselt süütud ained, ent ka mürgine kodukeemia, näiteks rotimürk," lausus Kurbatova. "Narkootikumide lahjemaks segamise ruumidest on leitud suurel hulgal aegunud ravimeid, kasside kuivtoitu jm aineid, mida koguste suurendamiseks silma järgi ballastiks juurde segatakse. Tihti ongi just lisaainete ja narkootilise aine koosmõju see, mis kujutab tervisele suuremat ohtu. Eriti kui lisaainena kasutatakse näiteks aegunud ravimit, mis koostoimes narkootilise ainega pärsib hingamist või on tervisele muul moel ohtlik."

Kurbatova kinnitusel võib ka näiliselt süütu aine, nagu jahu või suhkru süstimine olla väga ohtlik ning lõppeda kõige kurvemal viisil. "Kuna narkootikume toodavad ja lahjendavad enamasti erialase hariduseta inimesed, siis mõju ja tagajärgede üle eriti pead ei vaevata," lausus Kurbatova. "Nii on täiesti võimalik, et osa narkootikumide mõjust võib tulla pigem lisaainetest."

Kalikova kinnitusel kurdavad narkomaanid ägedate võõrutusnähtude üle, sest uimasteid pole võimalik endisel viisil saada. "Mul on nii paha olla, päästke!" on Kalikova kinnitusel praegu sõltlaste põhisõnum. "No päästame siis. Meie aidsi tugikeskusesse on tulnud aprillis selliseidki viimaseid mohikaanlasi, kel on 15-20 aastat sõltlase staaži ja kes pole kordagi ravil käinud."

Kalikova rääkis, et tugikeskuste spetsialistid on sõltuvusest vabanemisel asendamatud. "Narkomaan on ju selline, keda keegi ei armasta," nentis ta. "Ta otsib raha, et osta narkootikume. Kui ta üledoosi kätte ei sure, siis satub ta varastamise eest vanglasse. Sealt välja tulles hakkab uuesti tarvitama, kuigi üldjuhul on pärit igati normaalseist perest! Ligi pooled meie patsientidest on töötud.  Paljudel jäävad eriala õpingud pooleli, sest narkootikume tarvitades enam õppimisega tegeleda ei jõua. Perekonnal on neist kõrini, neid ei armasta ei politsei ega meedikudki. Näiteks vedeleb üledoosis mees maas, aga kui kiirabi teda päästab, siis aitäh asemel ta esimese asjana kas jookseb minema või sõimab meedikud läbi, sest kaifi peale kulutatud raha on nüüd läinud tühja. Arstirohud äratavad ta ellu, kuid kaotavad ka kaifitunde. Kui suure südamega peaks siis meedik olema, et selle peale veel teda armastada!"

Veebilehe narko.ee andmetel on 22% Eesti elanikest vanuses 16–64 aastat elu jooksul tarvitanud illegaalseid uimasteid. Eesti on ka jätkuvalt Euroopa kõige suurema narkootikumidest tingitud üledoosisurmade osakaaluga riik. Eestis on hinnanguliselt 730 täisealistele mõeldud narkomaaniaravi ravikohta ning aastas saab ravi kokku umbes 1500 inimest. Aidsi tugikeskus pakub sõltlastele metadooni asendusravi. "Kriisiaeg on mõjunud nii, et meil on käed-jalad tööd täis," kinnitas Kalikova. "Metadoonitabletid on praegu otsas, kraapisime kõikidest apteekidest viimased varud kokku. Suukaudse metadooni vedeliku saadavusega aga probleeme pole. Kui eriolukord võib-olla paari-kolme nädala pärast möödub, algab meil kõige raskem periood. Siis tuleb ravil olevad 180 inimest korrale kutsuda ja taas endistele reeglitele allutada. Meil on ravil ka patsiente, kes töötavad Lõuna-Eestis või  Soomes, ja kuna nad ei saanud iga päev ravil käia, kirjutasime neile välja tabletid.  Nüüd on tablettide tarned lõppenud ja neid inimesi võib ravita jäädes ähvardada ka töökaotus."

Ranged reeglid

Aastate jooksul on keskuses kujunenud ranged reeglid. "Esimesed kaks kuud peab käima iga päev kohal, et ravisoov oleks tõsiseltvõetav," selgitas Kalikova. "Iga kuu võtame uriinianalüüse, et näha, ega inimene narkootikume edasi ei süsti. Koroonaga seoses on kõik need saavutused lennanud vastu taevast. Praegu on meie eesmärk, et kohapeal käiks võimalikult vähe inimesi. Seepärast anname väikeste dooside tarvitajaile kaasa 5-7 päeva ja suuremate tarvitajaile 2-3 päeva metadooni varud. Muretsesime endale suure klaasekraani, mis õe ja metadooni järele tuleva patsiendi vahele jääb. Jälgime, et ravimi manustamise protseduuri oodates peetakse kahemeetrist vahet."

Metadoonidoos tasakaalustab selle opiaadi, mida narkomaan tarvitab. Metadoon on tegelikult samuti opiaat ning heroiini ja fentanüüli sugulane. Kuid erinevalt teistest ei tekita see kaifi, küll aga lubab inimesel pisitasa taas normaalseks muutuda. Kui alul oli metadooni annuseks 120 või 100 milligrammi, siis pärast aastatepikkust ravi 20 milligrammi. Kalikova kinnitusel on metadooni tarvitaval sõltlasel juba viie-kuue päeva pärast muudatused näha. "Kui tugikeskusse tuleb kahvatu vari, kel nina tilgub ja kes ei näe enam ööd ega päeva, siis viie päeva pärast tuleb ta selge silmaga, igati normaalse inimesena, kel ka töövõime juba taastunud," rääkis ta. "Kui perekond näeb, et lähedane on normaalseks muutumas, võetakse ta koju tagasi. Sotsiaalsed ja tervislikud muutused on väga suured. Meie ülesanne on teha sõltlasest inimene, kes narkootikume ei tarvita. Ka meditsiinilise metadooni annuse alandame lõpuks nullini. Keskmiselt 20-25% tarvitajaist on sõltuvuse nõiaringist positiivselt välja tulnud ja nende elu normaalseks muutunud, neil on töökoht või oma firma ning lastega pere."

Aidsi tugikeskus asub kenas majas ja ootab ka suuremale nõudlusele vaatamata inimesi abi saama. "Kui me paar aastat tagasi Erika tänava halli kivimaja ruumidest siia Paldiski mnt 36a majja kolisime, remontisime ise väikese kahekorruselise majakese heledate värvidega sõbralikuks," ütles Kalikova. "Uude kohta tulles käitusid meie patsiendid nagu kukupaid! Nad on viisakad ja heatahtlikud, märkasid kohe, et see koht on parem. Ka koroonakriisi reeglitesse suhtuvad nad mõistvalt ja sõnakuulekalt. 2+2 reeglist peetakse samuti meeleldi kinni." 

Uuring selgitab, kuidas on kriisiaeg uimastite pruukimist muutnud

• Tervise arengu instituudi uimastitarvitamise küsitlus täiskasvanute seas näitab, et vähemalt korra on narkootilist ainet tarvitanud 32,6% tallinlastest, kusjuures 8,7% oli teinud seda viimasel aastal ja 3,3% viimasel kuul. Kangemast narkokaubast on pealinlased proovinud amfetamiini  (6,9%), ecstasyt (6,7%) ja kokaiini (7,2%). Opioidide, sh fentanüüli ja heroiini, samuti LSD-ga ja GHB-ga katsetanute osakaal jääb protsendi piiresse.

• Väravaks kangemate narkootikumide juurde võib saada aga näiliselt kõige süütum kanep – marihuaana. Seda savuks või mandiks hüütavat narkootikumi on proovinud koguni 31,9% pealinlastest.

• Narkootikumide tarvitamist esineb meeste seas mõnevõrra enam kui naiste hulgas. 31,6% protsenti meestest ja 25,4% naistest on elu jooksul narkootilist ainet tarvitanud/proovinud.

• Tervise arengu instituut kutsub pandeemia ajal vähemalt 18-aastaseid ja kuu jooksul narkootikume tarvitanud inimesi vastama lühikesele veebipõhisele küsimustikule aadressil https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/Mini-EWSD-COVID-19?surveylanguage=ET. Euroopa narkomaania seirekeskuse anonüümne uuring selgitab, kuidas Covid-19 pandeemia mõjub narkootikumide tarvitamisele, nende hankimisele ning ravile.

Kust saada sõltuvuse korral abi?

• Aadressil Paldiski mnt 36a asuva aidsi tugikeskusega saab ühendust telefonil 646 4012.

• MTÜ Convictus asub aadressil Lastekodu 6, sinna saab helistada telefonidel 5690 0920 ja 641 4107. E-post  convictus@convictus.ee.

• Tallinnas ja Harjumaal annavad SÜTIK programmi tugiisikud abi telefonil 5884 4225.

• Kanepitarvitajaid nõustab programm Valik telefonil 516 3356.

• Sõltlastest lapsed ja noored saavad pöörduda lastehaigla laste vaimse tervise keskusesse, registratuuri tel 678 7400.

• Vaimse tervise nõustamistelefon on 678 7422 ja lapse mure nõustamistelefon 646 0770.

• Veebinõustajad leiab aadressilt http://enesetunne.ee/, https://lahendus.net/ ja http://peaasi.ee/.

• Üledoosi kahtlusega inimest nähes tuleb kohe helistada kiirabisse tel 112.

"Tallinna panoraam":

Kanal 11, pühapäeviti 17.30 kuni 18.30.

Kanal 2 (kordus), esmaspäeviti 13.00

Kanal 11 (kordus), esmaspäeviti 5:45

Laadimine...Laadimine...