VIDEO NAPPIDEST PÄÄSEMISTEST! Elroni juhatuse esimees: napilt üle raudtee lipsamised on sagenenud

"Mõelge neid videoid vaadates, et see napp pääseja oleks teie laps, teie tuttava laps või keegi teile lähedane," soovitas Elroni juhatuse esimees Merike Saks.

Pille Pärnjõe Elronist tutvustas rongide pardakaamera videoid, milles on inimese pääsemine õnnetusest kahe sekundi ulatuses.

Eesti

VIDEO NAPPIDEST PÄÄSEMISTEST! Elroni juhatuse esimees: napilt üle raudtee lipsamised on sagenenud

Toimetaja: Toomas Raag

"Mõelge neid videoid vaadates, et see napp pääseja oleks teie laps, teie tuttava laps või keegi teile lähedane," soovitas Elroni juhatuse esimees Merike Saks.

Pille Pärnjõe Elronist tutvustas rongide pardakaamera videoid, milles on inimese pääsemine õnnetusest kahe sekundi ulatuses.

Selle aasta esimese kuue kuu jooksul on raudteel toimunud 65 registreeritud intsidenti, millest kaks on lõppenud traagiliselt, vigastustega on inimesed pääsenud ühel korral. Kui 2018. aasta I poolaastal oli rongi eest napilt pääsemiste arv 55, siis sel aastal on see kasvanud.

Napikad ehk olukorrad, kus inimene pääseb rongi eest väga napilt, on tema sõnul liikluses sagenenud. "Me oleme mõelnud, kas see on mäng, et laps mängib, et ta peab rongi eest pääsema," kirjeldas Saks. Ta vastas ise, ei, see ei ole mäng.

"Enamasti on süüdi lihtsalt tähelepanematus," ütles Saks. Ta tõi näite 1. septembril juhtunud õnnetusest, kus tähelepanematu jalakäija põrkas kokku rongiga. "See inimene pääses küll eluga, kuid selliseid intsidente tuleb ette igal nädalal," ütles Saks.

Nii Saks kui ka tema kolleegid Eesti Raudteest, Edelaraudtees ja Operrailist rõhutasid, et ükski turvameede ei aita, kui inimene ise on hoolimatu ja tähelepanematu.

Et vähendada vedurijuhtide poolseid riskifaktoreid, korraldab Elron näiteks igal kuul õppusi, kus vedurijuhid tutvuvad juhtumitega. „Meie rongidel on peal must kast, nii et õnnetuse korral saame olukorda täpselt analüüsida, ja on ka nn "surnud mehe nupp", mis pidurdab automaatselt, kui rong ei ole mõnda aega pidurdanud," tutvustas Saks.

Videokokkuvõte viimase poolaasta nappidest pääsemistest: 

Ohutus on liikleja teha

Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee ütles, et taristusse on lähiaastail plaanis suuresti investeerida, kuid ohutus on siiski enamasti liikleja enda teha. "Tänapäeval on liikluses palju jalgrattaid, ja selge on see, et jalgratas peab rongile teed andma. Niipalju kui võimalik, oleme ülekäike viinud eri tasanditele," lisas Laidvee.

Rain Kaarjas Edelaraudteest käis välja huvitava idee – nimelt peaks välja töötama tehnoloogilise lahenduse, et telefon või rõivad annaks inimesele märku, et rong tuleb.

"Jätkuvalt on probleemiks raudtee ületamised selleks mitte ettenähtud kohtades. Lisaks on tahtlikult lõhutud piirdeid ja aedu, mis takistavad ohtlikes piirkondades raudteele minekut," tõi Kaarjas näitena esile.

Kuigi Eestis on Lukka sõnul järjest turvalisemaks arendatud raudtee infrastruktuuri tervikuna, tõstetud raudteeülesõitude ja -ülekäigukohtade turvalisust ja piiratud isetekkeliste ülekäikude piirkondades ka raudteele pääsemist, siis on jätkuvalt neid liikluses osalejaid, kes tahtlikult turvalist liiklemist eiravad. 

"Üheks lahenduseks ohutuse tõstmisel on raudteeülekäikude viimine eri tasanditele." Ühtlasi kutsus taristu esindaja kõiki liikluses osalejaid üles pidama kinni nii liikluseeskirjadest kui ka normidest, mis on loodud selleks, et kaitsta kõiki liiklejaid.

Paul Lukka Operailist julgustas, et raudtee on jätkuvalt kõige turvalisem transpordiviis, raudteel juhtub 28 korda vähem õnnetusi kui autoteedel.

"Eelmisel aastal õnnestus meil 5600 veoautot maanteelt raudteele tuua," rääkis Lukka. "Kuid ärge unustage, et raske rong, mis sõidab väga kiiresti, pidurdab väga kaua. Näiteks 6000-tonnise rongi pidurdusmaa on 1 kilomeeter," ütles Lukka.

Raudtee-ettevõtete fikseeritud juhtumite analüüsist on ilmnenud, et põhilised eluohtlikud olukorrad, kus raudteel surmast pääsemine on olnud ülinapp, on seotud sellega, kui raudteed ületatakse kiirustades, veendumata, et see on ohutu, raudteed ületades on tähelepanu nutiseadmel, raudteed ületatakse jalgrattal või vales kohas ning liikleja tähelepanu on hajutatud, sest kasutatakse kõrvaklappe jms.

"Kaubarongide puhul on oht sageli hoopis selles, et veerem läheb ümber ja põhjustab keskkonnareostuse või tulekahju," rääkis Martin Laur.

Laadimine...Laadimine...