"Kuigi me ei ole Euroopa Rohelise Pealinna tiitlit veel võitnud, võin ma kinnitada, et roheline pealinn on valmis rohelise tiigri soojalt vastu võtma," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. "Koostöö eesmärgiks on toetada keskkonnahoidlikuma tegutsemise rakendamist linnas ja rohepööret Eesti ühiskonnas."

Kolmapäeval allkirjastasid Kõlvart ja Teeme Ära SA volitatud esindaja Eva Truuverk heade kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt osaleb Tallinna linn Teeme Ära SA korraldatavas Rohetiigri programmis strateegilise koostööpartnerina. 

Koostöö eesmärgiks on toetada keskkonnahoidlikuma tegutsemise rakendamist linnas ja rohepööret Eesti ühiskonnas. See tähendab, et Tallinna linn on koostööpartnerina teerajaja ja eestkõneleja laiema rohepöörde läbiviimisel ning sihtasutus toetab linna selles rollis.

Kõlvarti sõnul on koostöö peamiseks eesmärgiks inimeste suhtumise ja käitumise muutmine.  “See saab muutuda vaid juhul kui me hakkame maailma teistmoodi nägema. Selleks peab keegi tegema esimene sammu,” rääkis linnapea. “Kui Tallinna linn soovib olla eeskujuks teistele Euroopa pealinnadele, siis peame olema eeskujuks eelkõige tallinlastele.”

Inimeste käitumine peab muutuma

Linnapea sõnul ei mõista inimesed tihti, kui suur on nende mõju ümbritsevale keskkonnale. “Paraku on see mõju enamasti negatiivne,” nentis Kõlvart. Et pöörata linlaste tähelepanu keskkonnale, korraldab Tallinn neljapäeval Läänemere päeva. “Me näeme iga päev tänaval prügi ja suitsukonisid, kuid ei mõtle sageli sellele, et kõik see jõuab lõpuks merre,” sõnas ta.

Läänemere päeva peamine fookus ongi Kõlvarti kinnitusel just üksikisikute käitumisel. “Meie merd mürgitavad mitte ainult suured laevad, vaid inimesed ise oma väikeste igapäevaste tegudega,” rääkis Kõlvart. Tema sõnul on üks sümboolne aktsioon konide korjamine. “Tallinn on konide jaoks hankinud spetsiaalsed konteinerid ning kavatseme need kinkida ka meie partneritele Helsingis ja Stockholmis, et juhtida probleemile tähelepanu,” rääkis Kõlvart. “Rohelise pealinna tiitel on eelkõige kohustus, mille võtab üks linn, et olla teistele eeskujuks. Seda rolli oleme me valmis kandma.”

Kõlvart märkis, et kui Tiigrihüpe viis Eesti tehnoloogiasektori uude ajajärku, siis Rohetiiger loob uue, jätkusuutlikuma ja tasakaalus majandussüsteemi, mis viib meid taaskord uuendusmeelsena maailma kaardile.

“Tallinna linn astub Eesti suurima omavalitsusena ja strateegilise koostööpartnerina Rohetiigri programmi teerajajaks. Soovime  olla eeskujuks teistele omavalitsustele,” ütles Kõlvart. “Sisuline rohepööre on võimalik üksnes siis, kui selle nimel töötavad koos avaliku- ja erasektori ning kolmanda sektori organisatsioonid. Ent me kõik – iga üksikisiku tasandil, saame anda oma panuse puhtama  keskkonna nimel.”

Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk märkis, et Tallinna linna tahe teha koostööd Rohetiigriga on märk sellest, et Euroopa Rohelise Pealinna tiitlile kandideerimist võetakse tõsiselt ja Tallinnas hakkavad toimuma sisulised muutused, mille vajadusest on räägitud juba aastaid. “Tegemist on suure väljakutsega nii Rohetiigrile kui Tallinnale, kuid mille õnnestumisest võidab kogu Eesti.”

Linna kui strateegilise koostööpartneri ja Rohetiigri kokkuleppe eesmärgiks on kinnitada poolte head tahet teha koostööd projekti Roheline Pealinn 2022 ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Ühtlasi annab sihtasutus annab linnale sisendi ettepanekutega roheliste eesmärkide täitmiseks ja Tallinna “Euroopa Rohelise Pealinna 2022” tegevuskavas. Sihtasutus pakub välja vähemalt neli ülelinnalist aktsiooni aastaks 2022, mida aitab Tallinna linnal vastastikuses koostöös ellu viia.

Linna osalemine pilootprogrammis ei tähenda pelgalt teoreetiliste teadmiste edasi andmist, vaid reaalsete praktiliste muudatuste ettevalmistamist ja nende elluviimist. Nii tuleb linnal üle vaadata oma organisatsiooni senised protsessid ja teha nendes ka reaalseid keskkonnahoidlikke muudatusi. Ühtlasi toetab linn teisi avaliku sektori organisatsioone sarnase muutuse läbiviimisel jms. Pilootprogrammi osaks on lisaks ka teavitustegevused, sh üritused.

Rohetiiger on koostööplatvorm, mille eesmärk on suurendada keskkonnateadlikkust ja panna alus tasakaalus majandusele. Rohetiigri missiooniks on luua ja rakendada loodussõbralikke praktikaid kõikides sektorites ning kujundada välja tasakaalus majandus.

Teeme Ära SA volitatud esindaja Eva Truuverk kinnitas, et tal on hea meel koostöö üle Tallinnaga ning ootused on suured. “Ainult läbi selliste koostööde saavad päris muutused alguse ja asjad hakkavad juhtuma,” nentis Truuväärt. Tema sõnul on Rohetiigri algatusega liitunud juba 40 organisatsiooni ning eriti hea meel on tal, et liitujate seas on nüüd ka Tallinn Eesti suurima tööandjana.

Kuigi koostöö Rohetiigri ja Tallinna vahel algab kohe, saavad kõige suuremad teod Truuverki kinnitusel tehtud sel aastal, kui Tallinnast saab Euroopa Roheline pealinn. “Ma olen kindel, et Tallinn selle tiitli võidab,” nentis Truuverk.

Tallinn algatab Ühiskaardi ideekorje

 Täna algab keskkonnasõbraliku funktsiooni edasiarenduseks avalik ideekorje “Ühiskaart 2.0”, mis kestab kolm nädalat. Küsitlust on võimalik täita 16. septembri südaööni.

Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul soovib linn Ühiskaardile luua täiendavalt keskkonnasõbraliku käitumise preemiapunktide süsteemi, sarnaselt erasektori (lennu- ja laevafirmade) lojaalsusprogrammidele. “Loodav süsteem arvestab keskkonnasõbralike käitumise eest isikustatud Ühiskaardi valdajale rohepunkte, mida on võimalik lunastada linna süsteemi teenustelt soodustuse saamiseks – näiteks Tallinna linnale kuuluvate asutuste piletitelt ja teenustelt soodustuste saamiseks, samuti ka lasteaiakoha või huviringi kuutasu osas.”

 “Punkte oleks võimalik koguda näiteks ühistranspordis kaardi valideerimisel, jalgrattaparklas ratta parkimisel ning edasiarenduse järgmistes faasides ka pandipakendeid tagastades, restoranis pudeliveele kraanivett eelistades ning ka jalgsi läbitud teekondade eest,” lisas Novikov.

Ideekorjega selgitatakse välja, kas kavandatav preemiapunkti süsteem motiveeriks keskkonnasõbralikke valikud eelistama ning sedagi, milliste roheliste tegevuste eest soovitakse punkte saada ning kus kulutada. Ideekorje “Ühiskaart 2.0” veebiküsitluse ankeet asub veebilehel tallinn2022.ee

Tallinna Rohelise pealinna projektijuht Mart Normet nentis, et 96 protsendil tallinlastes on taskus roheline kaart ning see kaart võiks täita ka rohkem rohelisi funktsioone. “Ideekorjega soovime leida mõtteid, kuidas panna see niimoodi tööle, et sellest oleks kõigil palju abi,” rääkis Normet. Pärast kolm nädalat kestvat ideekorjet tehakse tema kinnitusel mõne nädala jooksul ülevaade, millised ideed tulid ja mis järjekorras on neid võimalik hakata ellu viima.

Tallinn on konkursi “Euroopa roheline pealinn 2022” üks neljast finalistist, kes jätkavad võistlust 2022. aasta Euroopa Rohelise Pealinna tiitli nimel.  2022. aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlile kandideeris ühtekokku 18 linna. Finaali pääsesid koos Tallinnaga veel Dijon, Grenoble ja Torino. Rahvusvaheline žürii valib 2022. aasta tiitli võitja selle aasta 8. oktoobril  ning auhind antakse üle 2020. aasta Euroopa rohelises pealinnas Lissabonis.

Rohetiigri ametlik veebiaadress on https://www.rohetiiger.ee/, Tallinna kui Euroopa Rohelise Pealinna 2022. aasta finalisti info leiate aadressilt www.tallinn2022.ee.