VIDEO! Tugikodu õpetab psüühikahäirega inimesi hakkama saama

"Töökohal läbipõlemine võib mängida väga suurt osa psüühikahäire tekkimisel," nentis Tallinna Pelguranna tugikodu tegevusjuhendaja Anneli Karik.

Pilt: Fotod: Svetlana Aleksejeva/Video: Dmitri Povilaitis

VIDEO! Tugikodu õpetab psüühikahäirega inimesi hakkama saama

Triin Oja

"Töökohal läbipõlemine võib mängida väga suurt osa psüühikahäire tekkimisel," nentis Tallinna Pelguranna tugikodu tegevusjuhendaja Anneli Karik.

"Stress võib edasi kasvada depressiooniks, mis on väga raske haigus. Ühiskonnas ei võeta seda aga piisavalt tõsiselt ja sellega tehakse haigetele karuteene," ütles Karik. Pelguranna tugikodu õpetab hingehädadega inimesi taas eluga toime tulema.

Kariku sõnu saavad tugikodust abi inimesed, kellel on probleemid vaimse tervisega ning kes oma eluga enam hakkama ei saa. Samas võib vaimse tervise probleem tabada igaüht meist.

Näiteks võivad vaimse tervise probleemid alguse saada kas või tööstressist. "Psüühikahäired on väga erinevad, alustades stressist, mis võib üle minna depressiooniks," selgitas Karik. "Tänapäeval pööratakse hästi palju tähelepanu ka vaimsele tervisele töökohal – läbipõlemisel võib olla ka väga suur osa psüühikahäire tekkimisel. Kindlasti on ka skisofreeniahaigeid inimesi palju."

Tugikodu õpetab iseseisvaks

Kariku sõnul ei tohi depressiooni märke eirata. "Depressioon on väga raske haigus," rõhutas tegevusjuhendaja, kelle hinnangul ei võeta seda asja ühiskonnas piisavalt tõsiselt ning tehakse niiviisi haigetele karuteene. Probleemi eiramise tõttu jõub abi selle vajajani palju hiljem, kui võiks.

"Paraku ei leia sellised inimesed ühiskonnas piisavalt toetus, arenguruumi on veel väga palju," nentis ta. "Eelarvamused sünnivad ennekõike teadmatusest. Mida inimesed ei tea, seda nad kardavad. Teadlikkus vaimse tervise valdkonnas on üsna vähene."

Pelguranna tugikogu pakub hingehaigusega hätta jäänud inimestele nn toetatud elamise teenust. "Ennekõike on tugikodu ikkagi kodu," mainis Karik. "Toetatud elamine tähendab seda, et pakume inimesele toetust elamise valdkonnas – kuidas tulen toime oma igapäevase elamisega, kuidas oma tuba koristan, maksud maksan, süüa teen. Sellised täiesti tavalised asjad. Toetatud elamise kaudu saavad inimesed end iseseisvamana tunda, aga toetust pakutakse täpselt nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik."

Ööpäev läbi tugikeskuses töötajaid kohal ei ole, kuna selleks ei ole ka vajadust. Väljaspool tööaega on üks töötajatest lihtsalt telefonivalves ning murede korral saab temalt abi.

Praegu elab Pelguranna tugikodus 25 inimest. Neid julgustatakse igal sammul ise hakkama saama, midagi nende eest ära ei tehta, küll aga ollakse toeks. "Alustame näiteks toidutegemisest. Mõeldakse välja, mis ma täna süüa tahaks – ah ei oska suppi keeta, siis alustamegi sellest, et mida me supi sisse paneme, pärast minnakse koos poodi ja ostetakse, mida vaja," rääkis Karik.

Kõigi inimestega tegeldakse eraldi. "Alguses on sageli vaja koos teha, aga teeme seda ikkagi individuaalselt," lausus Karik. "Kui räägime toetatud elamisest, siis inimene peab hakkama saama iseseisvalt. Koos tegemine on muidugi tore, näiteks sünnipäevatoite teeme ühiselt. Aga selleks, et igapäevaselt hakkama saada, peab õppima, kuidas iseendale süüa teha."

Ühised kino- ja teatrikülastused

Lisaks pakutakse ka kultuuriprogrammi. "Käime kord kuus üheskoos kinos, teatris, muudel üritustel, et julgustada inimesi avalikke teenuseid tarbima," rääkis Karik. "Meie suund on, et inimene ei jääks oma murede ja probleemidega üksinda, vaid saaks osaks ühiskonnast."

Karik nentis, et reeglina hoiavad tugikodu elanikud siiski pigem omaette ning ühistegevustele ka kedagi ei sunnita – inimestel lastakse puhata.

Tugikodu elanike eest kannavad hoolt tegevusjuhendajad, kes annavad n-ö suunad kätte. "Juhendajad aitavad ka näiteks ametiasutustega asju ajada või kas või lähedastega suhelda," lausus Karik. "Püüame inimest juhendada ja julgustada, et ta saaks ise hakkama. Aga kui ei saa, siis muidugi läheme koos. Mõnikord mängime ka tegevused kahekesi läbi, vaatame internetist näiteks asutuse pilti, otsime teekonna."

Igal inimesel on oma juhendajaga individuaalsed vestlused, kus mõeldakse nädala plaanid läbi. Tegevusjuhendaja kohtub oma inimesega enamasti kord nädalas. "Kõige parem on see, kui inimene teeb ikkagi ise," rõhutas Karik. "Need saavutused ja rõõmud, kui inimene on ise millegagi hakkama saanud, on kordi suuremad. Tekib eduelamus, et ei olnudki nii hull. See aitab kindlasti ka paranemisele kaasa."

Haigusest vabaks

Tugikodu koosseisu kuulub veel ka kolm rühmakodu – kolm munitsipaalmajades asuvat viietoalist korterit, kus elab neli inimest koos. "Seal on inimestel rohkem privaatsust ja iseseisvust," märkis Karik. "Nad on reeglina siit tugikodust edasi liikunud. Neil pole küll olnud võimalust minna päris oma koju, aga see on samm sinna poole."

Paljud inimesed on saanud tänu tugikodule uuesti tavapärase iseseisva elu juurde tagasi pöörduda. "Neid on väga palju. Mulle endale on väga südamelähedased need lood, kus inimesed on saanud lõpuks täiesti iseseisvale elule," rääkis Karik. "Nad on tulnud ööpäevaringselt teenuselt, kus nad on olnud 24/7 hooldatud ja vaadatud. Siis nad on tulnud siia ja viimaks leidnud endas nii palju jõudu ja jaksu, et minna edasi iseseisvale elule, enamasti sotsiaaleluruumidesse. Nad saavad nüüdseks täiesti iseseisvalt hakkama, on loobunud kõikidest teenustest, käivadki mõnusalt tööl ja saavad oma eluga hästi hakkama."

 

Oskused töö leidmiseks ja aja planeerimiseks

"Aastatega tuleb tööd ikka juurde," tõdes Anneli Karik. "Inimesed julgevad natuke rohkem pöörduda abi saamiseks. Püüame ka müüte kummutada, et inimesed julgeksid abi otsida."

"Julgustan inimesi otsima ka ise neile vajalikku infot, näiteks meie oma asutuse kodulehe pealt," lausus Karik. "Pakume sellega tutvumiseks eri võimalusi. Meie meeskond on teinud selles vallas ka tööandjatele koolitusi. Sarnaseid toetatud elamisega tugikodusid on Eestis üsna vähe, kuid vajadus nende järele üha kasvab."

Tugikodu aitab taastada ja arendada iseseisvaks eluks vajalikke oskusi. Tegevusjuhendaja aitab inimesel liikuda tema eesmärkide poole, andes oskusi õppima asumiseks, töö leidmiseks, majapidamisega ja raha kasutamise osas hakkama saamiseks.

Rühmategevused õpetavad suhtlema ja aega planeerima. Kord nädalas saavad majaelanikud kokku, et arutada päevakajalistel ja elukorraldusega seotud teemadel.

Tugikodus koha saamiseks tuleb esitada elukohajärgse piirkonna juhtumikorraldajale erihoolekandeteenuse taotlus. Pelguranna tugikodu asub aadressil Pelguranna 31. Info tel 661 8157 või http://www.vaimnetervis.ee/uksused/pelguranna-tugikodu

Laadimine...Laadimine...