VIDEO! Üle kahe tuhande keelehuvilise panid e-etteütlusel oma oskused proovile

Otseülekandes kirjutasid etteütlust Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ning abilinnapead Aivar Riisalu ja Eha Võrk, kelle sõnul oli etteütlus hariv ja huvitav.

Pilt: Ain Saarna

VIDEO! Üle kahe tuhande keelehuvilise panid e-etteütlusel oma oskused proovile (2)

Toimetaja: Toomas Raag

Kuidas eestlasest õpipoiss Mart apteegis konnakoibi nöörile seab, võime lugeda Jaan Krossi lasteraamatust "Mardileib" - selline oli näiteks üks lause ligi 2100 osalejaga Tallinna päeva e-etteütlusel, mille teksti luges ette näitleja Märt Avandi. Ühtlasi püstitati osalejate rekord.

Tallinna päeva e-etteütlust kirjutasid kõik keelesõbrad üle Eesti. Otseülekandes kirjutasid etteütlust Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ning abilinnapead Aivar Riisalu ja Eha Võrk. Linnajuhtide sõnul oli etteütlus väga huvitav.

"Tekst oli väga huvitav ja saime kindlasti targemaks," iseloomustas Kõlvart etteütlust. "Vigu ei olnud vähe, aga ei läinud ka nii halvasti nagu ma alguses arvasin. Loodan, et me kõik koos saime ikka hakkama."

Võrk: koma on tõesti liiga suur sõber

Riisalu tunnistas, et tema tegi neli viga, üks nendest oli "Püha Vaimu kirik", mille ta kirjutas kokku "Pühavaimu kirik". 

"Mina olen ajaloohuviline ja hästi palju ajalugu puudutavaid raamatuid lugev inimene. Püha Vaimu kirik on nagu ehitis ning see on alati romaanides ja teostes kirjutatud kokku ehk Pühavaimu kokku ja kirik eraldi, mis näitab, mis hoonega on tegemist," rääkis Riisalu, et see oli tema jaoks kõige keerulisem koht. "Püha Vaimu kirik on järelikult valesti kasutatud väga paljudes teostes."

"Järgmisel aastal läheb paremini, aga olen enda üle täitsa uhke," ütles Võrk. "Koma on tõesti natuke liiga suur sõber," märkis Võrk, millega nõustus ka Riisalu.

Kõlvart: keel ühendab meid kõige rohkem

Kõlvarti sõnul on 15. mai tallinlastele alati olnud paljutähenduslik päev, kuid eriti täna. "Me tähistame Tallinna päeva, aga ühtlasi taasavame linna peale eriolukorda ja sellest tingitud piiranguid. Kriisid toovad alati õppetunde ja arvan, et ka see raske aeg pani meid mõtlema, kui tähtis on koht, kus elame ning inimesed, kes on meie kõrval ning ainult siis, kui oleme koos, saame hästi hakkama," rääkis linnapea.

Kõlvart ütles, et kui on midagi, mis ühendab meid kõige rohkem, siis on see just keel. "Sest keel ei ole mitte ainult suhtlusvahend, vaid see on ka kultuuri ja identiteedi aluseks. Mul on väga hea meel, et just täna, Tallinna päeval, oleme koos ja kirjutame etteütlust. Jaan Kross on öelnud, et kõik, mis inimene on iial kirjutanud, see ongi tema enese lugu. Kirjutame Tallinna lugu koos," lausus linnapea. 

Võrreldes eelmise aastaga oli osalejaid jällegi rohkem

E-etteütlust olid oodatud kirjutama kõik, kes head eesti keelt väärtustades soovisid oma teadmisi proovile panna. Etteütluse teema on alati olnud seotud Eesti kirjanduse, kultuuri ja Tallinna ajalooga. Seekordne etteütlus oli pühendatud legendaarsetele tallinlastele Jaan Krossile ja Georg Otsale, kelle 100. sünniaastapäeva me tänavu tähistame. Õpetajate Ülle Salumäe (Gustav Adolfi Gümnaasium), Seoriin Jõgise (Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium) ja Krista Nõmmiku (Vanalinna Hariduskolleegium) koostatud teksti luges ette armastatud näitleja Märt Avandi.

Kui eelmisel aastal oli Vabaduse väljakul oli etteütlust kirjutamas 1800 inimest, siis täna oli osalejaid ligi 2100.  

"Senise osalusrekordi purustamine ei olnud meie eesmärk, kuid see rekord tuli – täna kirjutas Tallinna päeva etteütlust 2085 inimest. Nii saame öelda, et võrreldes eelmise aastaga oli osalejaid jällegi rohkem," ütles linnapea lõpetuseks.

Etteütlust saab järele vaadata Youtube'is.

Tallinna päeva puhul said õpilased end proovile panna digikultuuri aastale pühendatud võistlusel "Keeleklipp 2020", parimad videod kuulutati välja vahetult enne etteütlust. Konkursil loodud videotesse tuli noortel põimida eesti keele ja Eesti pealinna ilu läbi oma silmade. Parimad videod valis välja žürii ning oma hääle said anda ka vaatajad.

Rahva lemmiku tiitli võitis luuleline keeleklipp, mille autoriteks on Tallinna 21. Kooli õpilased Martin Raid, Hanna Grete Rebane ja Albert Ader. Sama klipp osutus parimaks ka gümnaasiumi vanuseastmes (video). 7. –9. klasside arvestuses sai enim hääli Kalamaja Põhikooli õpilaste Angelina Rose Abolrous’i ja Iris Rämmeldi video. 4.–6. klasside arvestuses kogus suurima häältesaagi Tallinna Reaalkooli õpilaste Lisa Pruuli, Marie Songe ja Berta Lemberi keeleklipp (video). Algklasside seas konkurentsitult parimaks tunnistatud keeleklipi "Minu lemmiklinn" autor on Margo Orlova Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasiumist (video). Anti välja ka eripreemiad, mille kohta saab lugeda siit.

E-etteütluse tekst

Idamaade kalendri järgi metallroti aastal on kahel silmapaistval eesti kultuuritegelasel ümmargune tähtpäev.

Üks neist on Jaan Kross, kirjanik, kes on korduvalt kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale, teine armastatud laulja, Estonia ooperiteatri hinnatud solist Georg Ots.

Kokku saavad nad tänu romaanile "Kolme katku vahel", mille põhjal tehtud filmis mängib Georg Ots eesti soost pastorit, kes on seadnud endale ülesande jäädvustada Liivimaa ajalugu kroonikana.

Jaan Krossi kui ajaloolast on huvitanud inimsuhted keerulistes situatsioonides.

Romaanis kujutatud 1570nda aasta mardipäeva paiku on ajad rasked, sest käimas on sõda ning linna laastab must surm ehk katk.

Juba siis pakkus linlaste tervisehädadele leevendust raeapteek.

Keskaegse linna miljöö, raekoda, Püha Vaimu kirik – neistki on saanud osalised 16. sajandi elu kujutavas teoses.

Kuidas eestlasest õpipoiss Mart apteegis konnakoibi nöörile seab, võime lugeda Jaan Krossi lasteraamatust "Mardileib".

Kõnealuse loo puändiks kujuneb aga martsipani valmistamine.

Georg Otsa tunneme tänapäeval nii igihaljaste estraadilaulude kui ka ooperiesituste poolest.

Oma nime sai tulevane laulutäht Petrogradi Georgi-nimelise haigla järgi, kus ta 100 aastat tagasi ilmavalgust nägi.

Kaheteistaastasena pääseb Ots esmakordselt Estonia lavale, esinedes koorilauljana "Carmenis".

Suure laulja eluloo filmis on georgotsalik laulumaneer hästi õnnestunud peaosalisel Marko Matverel.

Kahe eesti kultuuri suurmehe geniaalsus ja erakordsus on väljaspool kahtlust.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...