"Enamikus uuritud kaubagruppidest moodustas kodumaise toidukauba osakaal üle poole käibest, sh seitsmes tootegrupis üle 80 protsendi. Vorstide, suitsuliha, piima ja leivatoodete grupis oli kodumaise toidu käive koguni üle 90 protsendi," ütles uuringut tutvustanud Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist.
Möödunud, 2019. aastal paranes Eesti toidukauba positsioon varasemaga võrreldes 14 tootegrupis: piim, suitsuvorstid, leib, või, lihakonservid, jogurt, veiseliha, sealiha, jäätis, juust, konservkurk, mahl ja küpsised. Kõige enam kasvatasid käibes osakaalu veiseliha, sealiha, lihakonservid ning või.
“Eesti tarbija eelistused näitavad, et Eesti on maitsva ja kvaliteetse toidu maa,” ütles maaeluminister Arvo Aller. “Ministeeriumis oleme üheks oma tegevuse prioriteediks seadnud teadlike tarbijate kasvatamise ning toidukultuuri au sees hoidmise. Selle üks väljundeid on traditsiooniks saanud toidupiirkonna valimine,” lisas Aller, kes andis ühtlasi teada, et aasta 2020 on Haapsalu ja Läänemaa maitsete aasta.
Toidupiirkonna ametliku tiitli annab mai alguses Läänemaale üle Vana-Võromaa, kes üllatas meid põnevate maitsetega eelmisel aastal.
Josing ütles, et Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2019. aasta septembris läbiviidud sortimendi- ja hinnavaatluse käigus kaardistatud tootegruppides oli kodumaiste tavatoodete osakaal sortimendis kokku 56% (2018. aastal 59%).
“Suurim kodumaiste toodete osakaal sortimendis oli vaatluse all olnud kauplusekettidest Selveris 63%. Järgnesid Coop 56% ja Maxima ning Rimi 52%,” sõnas ta. “Kodumaiste toodete osakaal sortimendis oli suurim keeduvorstide ja viinerite (94%), leiva (92%) ning piima (89%) tootegrupi sortimendis. Importkauba osakaal sortimendis oli suurim toiduõli (95%), kaerahelveste (87%) ja küpsiste (82%) tootegrupis ning nendes gruppides importtoodete osakaal olid aasta võrdluses kasvanud. Imporditud toiduõli sortimendi kasv oli tõenäoliselt tingitud oliiviõlide suurenenud tarbimisest.”
Josingu sõnul oli 2019. aastal kodumaiste toodete valik ülekaalus 24 kaubagrupist 15-s ( 2018. aastal 17-s kaubagrupis).
“2019. aastal suurenes (2018. aastaga võrreldes) kohalike toodete sortiment 24-st tootegrupist 8-s (juust, määrdejuust, veiseliha, lihakonservid, keeduvorstid-viinerid, leib, nisujahu ja viin),” rääkis ta. “Importtoodete sortiment suurenes 14-s tootegrupis (juust, jogurt, kohupiim, jäätis, toiduõli, sealiha, nisujahu, lihakonservid, suitsuliha, küpsised, õlu, viin, kaerahelbed, konservkurk). Kolme viimase aasta võrdluses on kiiresti kasvanud imporditud juustu, kohupiima ja jäätise sortiment.”
Õlle sortiment kõige laiem
Josing ütles, et kõige laiem oli 2019. aastal õlle sortiment, mida oli keskmiselt 249 nimetust kaupluse kohta (122 kodumaist ja 127 imporditud).
“Küpsiseid oli pakkumises 176 nimetust (31 kodumaist ja 145 imporditud), juustu 135 nimetust (79 kodumaist ja 56 imporditud), viina 135 (54 kodumaist ja 81 imporditud), suitsuliha 125 (106 kodumaist ja 19 imporditud),” rääkis ta. “Kodumaiste küpsiste sortiment oli kõige laiem Coopis ja kõige kitsam Maximas, samas Maxima kauplustes oli kõige laiem imporditud küpsiste sortiment.”
Josing ütles, et kõikides vaatluse all olevates kaubanduskettides (v. a Maxima) langes mõnevõrra kodumaise suitsuliha sortiment (eelmise aastaga võrreldes).
“Juhtpositsioonil sortimendi kasvus oli juust, kus valik kaupluses kasvas 2019. aastal võrreldes eelmise aastaga 19 kohaliku ja 22 imporditud juustusordi võrra,” sõnas ta. “Sortimendi laienemisele aitas kaasa laktoosivabade juustude üha kasvav populaarsus. Kodumaise määrdejuustu sortiment suurenes 7, leiva 5, lihakonservide 4, keeduvorstide ja veiseliha 2 ja nisujahu valik ühe toote võrra keskmiselt kaupluse kohta.”
Juustuimpordil suurim kasv
Josing ütles, et importtoodetest suurim kasv sortimendis oli juustul (+22 toodet), järgnesid jäätis (17), õlu (15), viin (14) ja küpsised 13 toote võrra keskmiselt kaupluse kohta.
“Kodumaise jogurti valik vähenes aastaga 16 toote, küpsiste ja kohupiima valik 9, konservkurkide valiki 6, sealiha 5, suitsuliha ja õlle 4, jäätise, linnuliha ja mahla 3 valik 1 toote võrra keskmiselt kaupluse kohta,” sõnas Josing. “Importtoodetest vähenes sortiment enim mahla osas ( -25 toodet keskmiselt kaupluse kohta).”
Eesti toidukaupade positsioon siseturul
Josing ütles, et 24-st vaatluse all olnud kaubagrupist olid kodumaised tooted odavamad 12-s kaubagrupis (sama 2018. aastal).
“Importtooted olid odavamad 10-s kaubagrupis (jäätis, sealiha, linnuliha, lihakonservid, keeduvorstid ja viinerid, suitsuvorstid, küpsised, kaerahelbed, konservkurgid ja kala),” sõnas ta. “2018. aastal olid importtooted odavamad 8-s kaubagrupis. Kaupluste omamärgitooted on enamasti odavamad kui analoogsed kodumaiste tootjate kaubamärgiga kaubad. Kõige suurem oli kaupluste omamärgitoodete ja kodumaise tootja kaubamärgi toodete hinnavahe kaerahelveste, koorejäätise ja joogivee puhul.”
