VIDEOGALERII: Paljassaarde kerkib Eesti oma Hollywood

Paljassaare poolsaarele planeeritud Tallinn Film Wondrland filmilinnaku projekt.

Pilt: TFW

VIDEOGALERII: Paljassaarde kerkib Eesti oma Hollywood

Meelis Piller

"Kui meil oleks tänavu suvel juba selline stuudio olnud, oleks Nolan siin veel rohkem võtteid teinud," kommenteeris Tallinn Film Wonderlandi tegevjuht Gren Noormets Baltimaade suurima ja moodsaima filmitootmise keskuse sündi.

Tallinna Filmilinnaku ja linna koostöös kerkib Paljassaare poolsaarele Põhja-Tallinnas meie oma Hollywood – Tallinn Film Wonderland. Keskus koondab Läänemere suurima stuudiokompleksi ning Eesti filmitööstuse eri ettevõtted.

"Juba aastakümneid on mõeldud, et Tallinnas võiks olla selline keskus," ütles Allfilmi produtsent Ivo Felt. "Me oleme siin filmitegijatega väga pikalt plaane pidanud. See on meil nagu mingis mõttes möödapääsmatu, ja nüüd läheb asjaks."

 

Linn investeerib AS Tallinna Tööstusparkide kaudu projekti 4-6 miljonit eurot, et soodustada majanduskasvu ja luua uusi kultuuritöökohti. "Tahame meie linnas näha lisaks arenevale elamu- või linnaruumile ka tarka majandust," lausus abilinnapea Aivar Riisalu. "Filmilinnak on ideaalne võimalus luua linna toel Põhja-Tallinnasse viie ja poole hektari suurune loomeala."

Suurem kui Soomes

Tallinn Film Wonderlandi tegevjuhi Gren Noormetsa sõnul on koostöö Tallinnaga esimene märk, et stuudio ka sünnib. "Sellise suurusega filmistuudiot, mis nüüd tuleb, pole Eestis enne olnud," nentis ta. "Seni on vanadest tööstus- või laohoonetest ümber ehitatud nn black box’ides eeskätt igasuguseid reklaame üles võetud. See, mis nüüd tuleb, saab aga olema Baltimaades kõige moodsam ja suurem."

Filmipaviljon ehk stuudio on filmivaldkonnas nagu hügieeninõue arstiteaduses.

"Filmipaviljon ehk stuudio on filmivaldkonnas nagu hügieeninõue arstiteaduses – suurim mõju on professionaalse filmitegemise säilimine Eestis,"  selgitas Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp. "Hea, et linn ja tegijad ise on huvitatud, et filmistuudio ehitatakse – see näitab valdkonna tugevust ja arenguvõimelisust."

Stuudio kvaliteedi määrab ka selle kõrgus, mis lubab sättida paremat valgustust ja rekvisiite, mis enamasti riputatakse laest alla. "Meie filmistuudio tuleb 14 meetri kõrgune, sinna saab kas või suure laeva sisse ehitada. Soomes on minu teada kõige kõrgem võttepaik 12 meetri kõrgune," ütles Noormets.

"Me näeme stuudiokompleksis ka tugistruktuuride teket. Need on töökojad, laod ja tehnika rendiettevõtted. Meie tegevus tekitab uut tööd ja uut tööjõudu," lisas Felt. "Kõige olulisem on  mõttemaailma muutus. Praegu filmime kohtades, mis on juba olemas, ja see seab piirangud. Stuudio annab vabaduse ehitada, mida soovime, mida fantaasia pähe toob.

Stuudio annab vabaduse ehitada, mida soovime, mida fantaasia pähe toob.

Filmimiskeskus annab Eesti filmile väga palju juurde, ja seda kahes mastaabis. Üks on see, et ta annab meie enda filmitegijale üldse sellise mõtte ja sellise võimaluse, et saame minna stuudiosse filmima. Et meil üldse mõte hakkaks sedapidi tööle, et saab midagi sellist ehitada, mida stuudios lavastada. Praegu see puudub. Kui stuudio on olemas, annab see meile võimaluse teenindada paremini Eestisse tulevaid välismaa võtterühmi, kes meie teenuseid ostavad."

Populaarsed sarjad

Ka Sepp kinnitas, et kui uus välistootja uurib Eestis filmimise võimalusi, siis alati küsitakse paviljoni kohta. "Muidugi tullakse ka ilma stuudiota või pannakse kiirelt kokku mõni ajutine paviljon kusagil linna lähedal, aga see pole pikaajalise perspektiiviga filmitegemine," märkis ta. "Välisprojektid jääksid Eestisse pikemalt ja ehk isegi filmiksid siin kogu võtteperioodi, kui me seda võimalust neile pakuksime. See omakorda tähendab, et Eestisse laekub rohkem välisinvesteeringuid ja sel juhul peaks olema võimalik toota omakeelset filmi korralike eelarvetega, nagu seda võimaldas EV100."

Euroopas on päris palju raha voogedastus-platvormide tootangu tootmiseks.

Näiteks sarjade filmimised on praegu maailmas n-ö kuum kaup, samas valitseb kas või Suurbritannias suur stuudiopindade puudus. "Briti tootjad otsivad uusi võttekohti, sest seal on liiga palju produktsioone käigus ja kõigile ei jätku paviljone," rääkis Sepp. "Oleme jõudnud aega, kui Euroopas on päris palju raha voogedastusplatvormide tootangu tootmiseks. Londoni tootmisettevõtjate huvi Eestisse ehitatava paviljoni vastu oli üllatavalt suur."

"Ma arvan, et kui meil oleks tänavu suvel selline stuudio olemas olnud, oleks Nolan siin veel rohkem võtteid teinud," ütles Noormets. "Filme kavandatakse mitu aastat ette, seepärast tahame ka oma sõnumiga uuest stuudiost jõuda juba praegu kõikide võimalike tulevaste klientideni. Ainult niimoodi leiame esimesi kasutajaid juba järgmisel päeval pärast stuudio avamise lindi lõikamist."

Igal stuudiol peab olema midagi, mis eristab seda teistest.

Igal stuudiol peab olema midagi, mis eristab seda teistest. "Paindlikkus ja kiirus on esimene reegel, aga tänapäevased tehnoloogilised lahendused on kindlasti meie teine tugevus," selgitas Sepp.

Viimane võttepaviljon ehk stuudio Eestis oli Tallinnfilmil. See  asus Hiiul, aga Sepa sõnul rajati veidi hilja, nõukogude aja lõpu poole, ja tegelikult oli see mõeldud juurviljalaoks. "Võib-olla oli see ka põhjus, miks stuudio nii kergelt käest ära anti," lausus ta. "Seal sai filmida, aga kui hakkas sadama, tuli oodata saju lõppu ja siis sai edasi minna – plekist katus ei lasknud korralikult otseheli lindistada. Eesti vaataja vaatab eelkõige ikka eestikeelset filmi ja selle tõestuseks on meie-oma filmi 25%-ne turuosa. Maailmas laialt levinud voogedastusplatvormid otsivad just kohalikku talenti ja soovivad toota just meie lugusid."

"Meie Wonderland on filmitegijate esimene nii laiapõhjaline koostööprojekt. Eesti filmitegijad on viimaks seljad kokku pannud ja tegutsema hakanud," nentis Noormets.

Projekti esimeses etapis peaks stuudiod ja abiruumid valmima aastaks 2022.

Kogu Eesti filmitööstuse tuumik

• Tallinn Film Wonderland on osaühing, mille taga seisab põhimõtteliselt kogu Eesti filmitootmise tuumik. Seal on 18 filmitootmisega tegelevat produtsenti, aga ka filmi propageerijaid nagu näiteks PÖFF.

• Eri produktsioonifirmad, mida vahel ka filmistuudioteks kutsutakse, tegutsevad edasi. Wonderland koondab nende jaoks tehnilise varustuse.

RIISALU: Tossavate korstnate aeg Põhja-Tallinnas on läbi

"Tahame linnas näha lisaks elamutele ka tarka majandust," ütles abilinnapea Aivar Riisalu. "Tossavate korstnate aeg Põhja-Tallinnas on läbi."

"Filmistuudio on ideaalne võimalus luua linna toel Põhja-Tallinnasse loomepaik, mis aitab kaasa, et Tallinn on roheline, kaasaegne ja loomele ning targale majandusele pühendunud ja loodud paik," lisas Riisalu.

Filmistuudio rajamise mõtet jagasid Põhja-Tallinna linnaosa ja filmiinimesed. Mingil ajal läksid viimased linnavalitsusse arutlema projekti finantseerimise üle. "Linnal oli esialgne mõte seada krundile lihtsalt hoonestusõigus ja sellega oleks linna roll piirdunud," ütles Riisalu. "Aga finantseerimise arutamise käigus selgus, et ega filmiinimestel ei olegi ülearu lihtne raha leida. Tekkis mõte, et seda viie ja poole hektarilist ala võiks arendada linna omandisse kuuluv aktsiaselts Tallinna Tööstuspargid. Kuna tegemist on ikkagi arvestatava krundiga. siis on linnale oluline, mis sellest saab. Filmiinimesed aktsepteerisid seda põhimõtet, selline koostöö oli neile vastuvõetav."

Kohe-kohe läheb välja projekteerimishange, linn ja filmitegijad on sõlminud omavahel ühiste kavatsuste protokolli ja plaanivad  asjaga jõuliselt edasi liikuda. "Sisuliselt tekib klassikaline tööstuspargi ja tööstuspargi rentniku suhe," selgitas Riisalu.

Laadimine...Laadimine...