Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut märkis riigikogus, et EL-i põllumajanduse otsetoetused tuleb ära kaotada, et meie põllumeestel oleksid võrdsed võimalused põllumajanduses võrreldes teiste liikmesriikidega.
76% eestlastest on arvamusel, et nende hääl Euroopa Liidus ei loe. “Euroopa Liidus läbiviidavate poliitikate selgitamise kohustus oma inimestele lasub rahvusparlamentidel. Käimasolevad ettevalmistused riigikogu valimisteks ja käimasolev kampaania enne valimisi annab hea võimaluse paljude muude küsimuste kõrval selgitada ka Euroopa Liidu poliitikaid,” rääkis Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Toomas Vitsut riigikogu arutelul.
“Eesti jaoks on ja jääb Ühendkuningriik lähedaseks sõbraks ja koostööpartneriks,” selgitas Vitsut, et hoolimata Ühendkuningriiki lahkumisest Euroopa Liidust on oluline, et nendega säiliks tihe kaubandussuhe. “Eesti on pidanud tähtsaks jätkuvat koostööd välis- ja julgeolekupoliitikas, aga ka digitaalvaldkonnas.”
Eesti aitab, kui britid lahkuvad
Euroopa Liidu toetused on Eestit eurointegratsioonis läbivalt panustanud majanduse konkurentsivõimesse, taristusse, keskonnakaitsesse, haridusse ja sotsiaalvaldkonda. Olukorras, kus brittide lahkumine ähvardab Euroopa Liidu eelarve vähenemist, soovib ka Eesti riik panustada oma abisse. “Eesti on lubanud suurendada oma panust Euroopa Liidu eelarvesse, et selle tase ei langeks.”
Vitsuti sõnul seisab Eesti riik suurema Euroopa Liidu eelarve eest, mis võimaldaks kõigil liikmesriikidel osaleda siseturus ja pakkuda tuge liikmesriikide vähemarenenud piirkondadele. Lisaks on eesmärk ära kaotada põllumajanduse otsetoetused. “Eelarve läbirääkimistel on oluline seista selle eest, et meie põllumeestel oleksid võrdsed võimalused põllumajanduses võrreldes teiste liikmesriikidega,” rääkis Vitsut.
Nii nagu Euroopa Liidule, on ka Eestile oluline haridusvaldkonna arendamine. “Euroopa ühtse haridussüsteemi Erasmuse programmi raames saavad Eesti tudengid käia välismaal õppimas. Eesti seisab selle eest, et ka taoline üliõpilasvahetus jätkuks ja võimalusel ka suureneks.”
Euroopa Liidu energiapoliitika on üks nendest valdkondadest, kus Eesti mõjutusi on veel tänaseni tunda. “Oleme panustanud Euroopa Liidu Energialiidu valmimisse ja seeläbi säästvamasse energiasse,” kinnitas Vitsut. “Mul on rõõm tõdeda, et Euroopa Liidu tasandil on lõpusirgele jõudmas puhta energiapaketi läbirääkimised, mille eduloos on ka Eesti panus.” Uutele kokkulepetele tuginedes on 2030. aastaks vähemalt 30% liikmesriikidest need, kes teevad elektrit taastuvatest allikatest nagu tuul ja päike. Eesmärgiks on ka majapidamisi aidata rohelise energia tarbimise peale minna
Kliimaga tuleb tegeleda täna, mitte homme
“Meie ühine mureks on see, et kliimamuudatused toimuvad oodatust oluliselt kiiremas tempos. Selleks, et homme oleks midagi, on oluline, mida teeme täna,” tõdes Vitsut, et tegu on tõsise probleemiga, mis vajab kiiremat tegutsemist. “Kliimamuutuste edukaks seljatamiseks on vaja kõikide riikide koostööd. Üks osa lahendustes peitub innovatsioonis ja uutes lähenemistes,” selgitas Vitsut, et oluline on investeerida digitaalse ühiskonna arengusse, sealhulgas e-teenustesse, tehisintellekti ja küberjulgeolekutesse,
“Eesti on olnud Euroopa Liidus üks tugevamaid digitaalse keskkonna eestvedajaid,” täpsustas Vitsut, et selle taseme hoidmiseks tuleb siiski pingutada.
Tugevdamaks Euroopa Liidu asjade menetlemise taset on välja pakutud niinimetatud raportööride ehk vastutavate ettekandjate määramist. Nende ülesandeks oleks Euroopa Liidu konkreetsete asjade algatuse läbitöötmine ja seejärel antud asjas riigikogus eeskõneleja rolli võtmine.
