Võrdõigusvolinik: puuetega inimesed vajavad tööandjate suhtumise muutumist

Võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta sõnul jäävad puuetega inimeste tööotsingud tihti soiku just tööandjate tõrjuva suhtumise tõttu. "Palju kurdetakse ka ahistamise üle – inimest halvustatakse, öeldakse halvasti," märkis ta.

Pilt: Raepress

Võrdõigusvolinik: puuetega inimesed vajavad tööandjate suhtumise muutumist (1)

Sirje Rattus

Võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta sõnul jäävad puuetega inimeste tööotsingud tihti soiku just tööandjate tõrjuva suhtumise tõttu. "Palju kurdetakse ka ahistamise üle – inimest halvustatakse, öeldakse halvasti," märkis ta.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta rääkis tänasel seminaril "Üle lävepaku" puudega inimeste võrdsest (või siis ebavõrdsest) kohtlemisest. Tema sõnul näitab elu, et puudega inimesed kogevad diskrimineerimist nii hariduses kui ka töökohal.
"Üks küsimus, mis nii kirjades kui ka kohtumiselt pidevalt kordub, on: "Mis minust saab?!" sõnas Pakosta. "Kõik need ümberkorraldused, mis seoses hariduse ja tööelu ümberkorraldusega praegu käivad, on tekitanud turvatunde puudumise õhkkonna."

Pakosta tõi välja peamised pöördumiste teemad, mis on seotud eeskätt puuetega inimeste või nende hooldajate küsimustega. "Küllalt sagedased on pöördumised, kus puudega inimene tahab õppida, kuid ta ei pääse haridusasutusele ligi, tal ei ole transporti, millega kooli sõita, kuulmispuudega inimesel ei ole viipekeele tõlki, puudub tugiisik jne.  Nende takistuste tõttu jääb inimesel haridus omandamata." Pakosta sõnul langeb mingil hetkel põhiharidusest välja koguni 40% erivajadustega lastest. "Laps oli läinud kooli tahtmisega õppida, aga haridusasutus ei suutnud tegelda temaga nii, et ta oleks suutnud põhikooli ära lõpetada."

Pakosta märkis, et osa puuetega noorte haridusprobleeme on seotud struktuursete pudujääkidega. "Näiteks ühes kutsekoolis käis vaidlus kohaliku omavalitusega selle üle, kes teenuse eest maksab, nii pikka aega, et väga andekas õpilane kukkus koolist välja. Selliseid olukordi tuleb vältida."

Teine suurem puuetega inimestega seotud küsimuste ring on seotud töötamisvõimalustega ja tööandjate suhtumisega. "Puudega inimene reeglina tahab käia tööl, aga tihti ta ei saa," tõdes Pakosta. "Pöördumisest pöördumisse kordub üks mure - tööandjate suhtumine, mis on puudega tööotsijat pelutanud," tõdes Pakosta. "Palju kurdetakse ka ahistamise üle – inimest halvustatakse, öeldakse halvasti, või solgutamise üle – teda jooksutatakse erinevate asutuste vahel, ilma et neist käikudest reaalset kasu oleks."

Pakosta märkis, et just suhtumise kujundamise küsimus on väga oluline. "Kõikide inimeste eneseteostus on normaalsus, liikumine on normaalsus," sõnas ta. "Ühtluskool peab olemas olema kõigi jaoks. Kõik inimesed on vajalikud ja kasulikud ning igaüks peaks tundma, et Eesti riik kaitseb teda."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...