Võrdõigusvoliniku büroo jätkab kevadest oluliselt väiksema koosseisuga

Võrdõigusvoliniku kantselei peab alates kevadest toime tulema oluliselt väiksema koosseisuga, sest aprillis kaob kuus ametikohta, mida seni rahastati Norra abiprojektist.

Pilt: Scanpix

Võrdõigusvoliniku büroo jätkab kevadest oluliselt väiksema koosseisuga

Võrdõigusvoliniku kantselei peab alates kevadest toime tulema oluliselt väiksema koosseisuga, sest aprillis kaob kuus ametikohta, mida seni rahastati Norra abiprojektist.

Võrdõigusvoliniku Liisa Pakosta sõnul on see pikalt ette teada olnud, et tähtajalised töölepingud lõppevad. Nüüd on võrdõigusvoliniku ülesanne muuta kantselei tööd nii, et töö tulemused oleks ka väiksemate jõududega heal tasemel. "See on päris põnev ülesanne, et kuidas tulla toime korraga nii oluliselt vähema tööjõuga kui ka samaaegselt lisanduvate täiendavate ülesannetega, rääkis Pakosta, vahendas BNS.

"Kevadest lisandub näiteks Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike perekonnaliikmete võrdne kohtlemine, kusjuures pereliikmed võivad olla ka kolmandatest riikidest. Seda seoses uue Euroopa Liidu tööjõu vaba liikumise direktiivi Eestile ülevõtmisega, mille rõhuasetus on just perekonnaliikmetel ja eraldi rõhutatult nende vabal ligipääsul haridusele, samuti näeb direktiiv ette teavitamiskohustused," selgitas volinik.

Võimalikud probleemid on Pakosta sõnul laias laastus teada ja need on üsna sarnased riigikontrolli poolt hiljuti välja toodud pagulaste vastuvõtmise võimalike murekohtadega. "Et kui ikka saabub Portugalist portugali kodakondsusega pereema näiteks jaanuarist juunini mõnda meie ülikooli õppejõuks, siis vajavad tema kolm last samadel alustel nagu Eesti kodanike lapsed näiteks lasteaiakohti, ja lapse eripäradega arvestavaid lasteaiakohti. Koolieelse lasteasutuse seaduse järgi tuleb Eestis olevale lapsele vanuses poolteist kuni kooliminekuni, sõltumata lapse või tema vanema kodakondsusest, tagada lasteaiakoht kohe," rääkis Pakosta.

Võrdõigusvoliniku sõnul saab mingis osas tulemusi parendada töö efektiivsemaks muutmisega. "Näiteks on praegu töös voliniku peamise töövahendi - voliniku arvamuse korraga nii tõhusamaks kui ka kiiremaks muutmine. Oleme seadnud tööle täpsema eesmärgi: kui keegi tahab tööd teha või õppida, aga tal on selleks temast endast mitte olenevaid takistusi, siis nende takistuste kõrvaldamisega me tegelemegi."

Samuti soovib kantselei koostöös ülikoolide ja teadlastega hoida uuringute taset. Norra rahastatud projektist on valmimas viimased suuremad viljad ja märtsis esitleb võrdõigusvoliniku kantselei Eestis seni mahukaimat uuringut võrdsete võimaluste olukorra kohta Eestis.

2017. aastaks taotletakse ühte ametikohta juurde, sest muidu pole võimalik isegi miinimumtasemel seadusest tulenevaid ülesandeid täita. "Sotsiaalministeerium taotles seda ametikohta juurde ka juba tänavuseks aastaks, ent kahjuks ei leidnud taotlus rahandusministeeriumilt toetust," nentis Pakosta.

Võrdõigusvoliniku kantselei alustas 2013. aastal projektiga "Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni", mida rahastab Norra riik aastateks 2009-2014 määratud toetuse kaudu. Praegu töötab Norra projektis viis inimest ning üks koht on täitmata. Näiteks töötab projekti raames jurist, kes käib inimesi diskrimineerimise küsimustes nõustamas kõikides maakondades. Samuti aitab ta inimestel pöörduda töövaidluskomisjoni ja kohtusse.

Tänavu aprillist saab seega kantseleis olema ametikohti 5,25, neist omakorda kaks kohta on tähtajalised ehk kuni 2020. aastani ning finantseeritud struktuurivahendite tehnilisest abist.

Laadimine...Laadimine...