"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
VTA: loomale MMS-i manustajad peaks vastutusele võtma (0)
25. juuli 2018
Scanpix/ pilt on illustreeriv

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) hinnangul on MMS-i (Miracle Mineral Solution) nime all tuntud kloordioksiidi lahuse loomale jootmine või nahale määrimine looma suhtes lubamatu tegu, millele peaks järgnema vastutus. "Loomale ei tohi teha selliseid asju, mida tema elu ja tervise huvides pole vaja teha," ütles  VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda.

“Leiame, et sellise preparaadi manustamine on looma suhtes lubamatu tegu,” ütles BNS-ile VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Tegemist on ainega, mis pole elusorganismi manustamiseks ette nähtud ja tekitab tõsiseid tervisevaevusi. Olgu siis inimene või loom.”

Facebooki MMS-i tarvitajate grupis kirjutavad koertele, kassidele, papagoidele ja teistele elusolenditele MMS-i või dimetüülsulfoksiidi (DMSO) jootnud või nahale määrinud inimesed, kuidas loomad keemilisele töötlemisele reageerisid ja uurivad mõttekaaslastelt, kuidas protseduure efekiivsemaks muuta.

“Loomale ei tohi teha selliseid asju, mida tema elu ja tervise huvides pole vaja teha. Kui inimene seda teinud on, kas teadmatusest või mingi info alusel, mis pole teaduspõhine ja pole spetsialistide poolt kinnitust leidnud, siis kindlasti on see inimene vastutuselevõetav,” lausus Kalda.

BNS-i küsimusele menetluse algatamise kohta ütles Kalda, et ta praegu seda ei kommenteeri. “Aga jah, kui loomadele nende preparaatide manustamine leiab kinnitust, siis vaieldamatult asi niisama jääda ei saa,” ütles ta. “Selle konkreetse asja [MMS-i grupi Facebooki vestluse] kohta on meil info olemas. Teisipäeval jõudis see meieni, tänaseks on meil seisukoht olemas, täpsustame seda veel veidi.”

Lääne-Harju politseijaoskonna juhtivuurija Jaanika Soo ütles BNS-ile, et kui on olemas spetsialisti arvamus, et MMS-i andmine põhjustas loomale järjepidevat või suurt valu, on võimalus, et politsei alustab kriminaalmenetlust karistusseadustiku alusel. “Samas on väga raske tõendada subjektiivset külge – tahtlust loomale piinu või valu tekitada, sest valdavalt annab inimene loomale sama ainet, mida tarbib ise ja arvab sellest kasu saavat. Sellisel puhul on kaheldav väita, et inimene oli looma suhtes põhimõtteliselt ja eriliselt hoolimatu ja soovis piinu või valu tekitada,” rääkis Soo.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.