Aadu Must: eestikeelse õppe kaitsmine ei tohi muutuda kõrghariduse "kesk­koolistamiseks"

"Eestikeelsesse kõrgharidusse suhtumise pendel on pahatihti liiga hoogsalt ja liiga laia amplituudiga lehvinud ning tark on hoiduda läbimõtlematust ülipüüdlikkusest ja liigsest lihtsustamisest," ütles Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must täna peetud riikliku küsimuse "Eestikeelse kõrghariduse tulevikust" arutelu käigus.

Pilt: Scanpix

Aadu Must: eestikeelse õppe kaitsmine ei tohi muutuda kõrghariduse "kesk­koolistamiseks"

Toimetaja: Toomas Raag

"Eestikeelsesse kõrgharidusse suhtumise pendel on pahatihti liiga hoogsalt ja liiga laia amplituudiga lehvinud ning tark on hoiduda läbimõtlematust ülipüüdlikkusest ja liigsest lihtsustamisest," ütles Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must täna peetud riikliku küsimuse "Eestikeelse kõrghariduse tulevikust" arutelu käigus.

Musta sõnul on eestikeelne kõrgharidus ülimalt oluline meie riigi ja rahva jätkusuutlikkuse garant. "Kui eesti keel taanduks vaid "köögikeeleks", võiks peagi hääbuda ka meie rahva usk omakeelse riigi vajalikkusesse," ütles Must.

Tartu Ülikooli professori sõnul on vaja ennekõike tagada eesti keele säilimine ja tugevdada selle elujõudu.

"Mõistagi peame vaatama pikka plaani ja seadma keelepoliitika arendamisel uusi sihte. Samas on kaua ja tõenäoliselt kohati ka ülevõimendatud rahvusvahelisustumisel oma kindel sisu ning ei ole mõistlik meie otsustuste pendlit ka teise äärmusse tõugata," ütles Must.

"Haridus- ja teadusvaldkonda ning keelepoliitikat ei saa reguleerida algeliste ja samas karmide reeglitega. Suure ettevaatlikkusega tuleb suhtuda eestikeelse doktoriõppe nõudmisse. Eesti keele ja meele arendamisel ja kaitsel on võtmeroll rahvus- ja humanitaarteadustel, mis loovad meie rahvusliku identiteedi vundamendi. Seevastu loodus- ja täppisteadustes on olulisem globaalne mõõde – aatom jääb aatomiks nii Pariisis, Pekingis ja Prahas, aga samuti nii Pukas, Purtses või Puurmannis. Mitmetes täppis- ja loodusteaduse valdkondades tähendaks eestikeelse õppe liialdatud pealesurumine lõppkokkuvõttes ülikooli "keskkoolistamist," ütles Must.  

"Meil on suhteliselt kitsaid erialasid, mille jaoks on välistudengite olemasolu hädavajalik. Nende koolitamine eesti keeles oleks aga kallis, ebaedukas ja pikemas perspektiivis ülejõu käiv, kuid ka nende õppekavasse peaksid mahtuma eesti keele ja kultuuri aluste kursused – see on valdavalt ka nende soov," ütles Must.

Isamaa: ingliskeelsed õppekavad ei tohi tulla eestikeelsete arvelt

Isamaa fraktsiooni esindajad rõhutasid teisipäeval riigikogus peetud eestikeelse kõrghariduse tuleviku arutelul, et ingliskeelsed õppekavad ei tohi tulla eestikeelsete õppekavade arvelt.

Riigikogu liige Mihhail Lotman ütles Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eestikeelse kõrghariduse tulevikust" arutelul, et eesti keel on alati olnud surve all ning kõrghariduses osutab survet eesti keelele inglise keel.

"Iseenesest ei pruugi surve keelele olla alati halb. Võrdlus ja konkurents teiste keeltega on üks keelearengu stiimuleid. Halb on aga siis, kui konkurentsi asemel toimub ülevõtmine: mingid keelefunktsioonid võetakse või antakse ära," ütles Lotman.

Lotmani sõnul on väga oluline, et kõrghariduse valdkonnas ei tekiks valgeid laike – neid valdkondi, millest saaks rääkida vaid näiteks inglise keeles. "Eesti kõrgharidus – ja seda kõikidel astmetel – peaks olema eestikeelne," sõnas ta. Lotman täpsustas, et ta ei taha öelda, et ülikoolides ei tohiks olla ingliskeelseid õppekavasid. "Kuid minu meelest ei peaks ükski õppekava olema ainult ingliskeelne eestikeelse õppekava arvel. See tähendab, et me peame üle vaatama tänased õppekavade piirangud, mis ei luba õppekavade dubleerimist mitmes keeles. Ülikoolidele peab jääma õigus luua ja täita eestikeelne õppekava ka siis, kui näiteks ingliskeelne õppekava on juba olemas," rääkis Lotman.

Raik: eesti keele elujõudu toetab teaduse rahastamise suurendamine

Sotsiaaldemokraat Katri Raik sõnas teisipäeval riigikogus eestikeelse kõrghariduse tuleviku arutelul, et eesti keele ja laiemalt rahvusteaduste elujõudu toetab kõige paremini ülikoolide ja teaduse rahastamise oluline parandamine.

"Keeleküsimus oli väga kesksel kohal Eesti ülikooli 100. aastapäeval. Aga üliõpilased ei rääkinud ainult eesti keelest ja inglise keelest, vaid rääkisid ka  teistest võõrkeeltest. Minule on see väga sümpaatne – kui me vaatame oma geograafilist asukohta ja mõtleme oma ajaloole," ütles Raik. Tema hinnangul on Eesti riigi ülesanne on hoida tasakaalu eestikeelse hariduse ja kõrghariduse paratamatu rahvusvahelistumise vahel.

Raigi sõnul tuleb eesti keele arendamise kõrval rohkem tegeleda ka Eesti ajaloo uurimise ja eesti kirjanduse toetamisega. "Keel elab ju kirjanduses ja eesti keelega käib koos eesti meel,"  märkis Raik. "Ärme unusta, et eesti keel ja Eesti ühiskond ja Eesti ülikool on omavahel tihedalt seotud."

 

 

Laadimine...Laadimine...