Algab Eesti esimene pokurahva loendus

Pokud on Edgar Valteri poolt nelja erinevasse raamatusse jäädvustatud tegelased. Pokud on meie looduses levinud märgalade püsielanikud ehk tarnamättad.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv foto

Algab Eesti esimene pokurahva loendus

Toimetaja: Moonika Tuul

Pokud on Edgar Valteri poolt nelja erinevasse raamatusse jäädvustatud tegelased. Pokud on meie looduses levinud märgalade püsielanikud ehk tarnamättad.

Täna algab suur kevadine pokurahva loendus, mis kestab kuni 17. maini. Tegemist on üle-eestilise aktsiooniga, mis on osa armastatud kunstniku ja kirjaniku Edgar Valteri 90. juubeliaasta tähistamisest, vahendas BNS.

Pokud on Edgar Valteri poolt nelja erinevasse raamatusse jäädvustatud tegelased. Inspiratsiooni pokude märkamiseks ja äratundmiseks leidis Valter loodusest endast – tähelepanelik silm leidis ümbritsevas maailmas üles ka varjatud ilu ning olendid. Pokud on meie looduses levinud märgalade püsielanikud ehk tarnamättad.

Märka - loodus elab

"Edgari soov oli läbi oma loomingu lähendada meid loodusega, panna meid märkama elu ja karaktereid, kellest muidu ignorantselt mööda jalutaksime. Pokud on sellest parim näide – Edgar võttis meie jaoks niivõrd tuttavad märgalade rohumättad ja muutis nad elavateks tegelasteks, kes igapäevaselt kuskil toimetavad ja oma elu elavad," sõnas Lõuna-Eestis asuva Pokumaa juht Nele Hendrikson. "Just samal eesmärgil oleme otsustanud Edgari juubelit tähistada esimese üle-eestilise pokude rahvaloendusega."

Pokurahva loenduse ettevalmistamisel on olnud Pokumaa partneriks Regio, kelle abiga loodud kaardirakendus võimaldab huvilistel looduses käies kaardile märkida uhkemad pokude asualad. Kaardirakenduse loomusel panid õla alla ka ELF ja Eesti Pärandkoosluste Ühing. Kaadristamiseks tuleb alustada lehelt www.pokumaa.ee/pokuloendus ning juhiseid jälgides pokud kaardile kanda, sh üles laadida 1-3 fotot. Parimate fotode autoreid ootavad üllatusauhinnad.

Pokude asualade kaardistamine ei ole vaid niisama tore võimalus looduses aega veeta. "Kooli- ja lasteaiaõpetajatele avab see võimaluse lastega õuesõppe vormis loodusloo tunde läbi viia. Õppimine läbi mängu ja aktiivse tegevuse töötab alati, lisaks pakume ka abimaterjale," selgitab pokuloenduse praktilist poolt Pokumaa perenaine Nele Hendrikson.

Mitu pokut siin elab?

"Loendajate tegutsemise muudab lihtsamaks see, et pokud pole just eriti suured reisisellid," tunnistab Hendrikson. "Pigem eelistavad oma päevakesi koduses lodus veeta ja vaikselt varbaid leotada. Samas on nad siiski väga uudishimulikud ja tahavad teada, et paljud neid siis tegelikult Eestimaa eri nurkades leidub. Oleks ju tore, kui pokurahvas lõpuks ometi teada saaks, kui arvukalt nende suguseltsi mööda Eestit laiali on!"

Edgar Valter on kujundanud oma käega mitmete generatsioonide lapsepõlve, andes kuju ja näo sellistele legendaarsetele tegelastele nagu Sipsik, Naksitrallid, Suur Maalritöö, Krõll, Nublu jpt.

Kirglik loodusesõber oleks käesoleval aastal saanud 90ne aastaseks. Kahjuks lahkus ta juba aastal 2006, jättes endast maha tohutu kunstlise pärandi maalide, rohkearvuliste karikatuuride ning ennekõike illustreeritud ja ka ise kirjutatud lasteraamatute näol. Edgari Valteri autorivisiooni alusel loodi 2000ndate alguses Pokumaa, kus lisaks raamatutest tuttavate tegelaste külastamisele saab kogenud giidide juhatusel liikuda loodusõpperadadel ning näha hooti täiesti puutumatut metsakeskkonda oma täies ilus.

Pokumaa tegevuse eesmärgiks on säilitada ja eksponeerida Edgar Valteri rikkalikku pärandit kunstniku ja loodusmehena ning selle kaudu tutvustada nii lastele, noortele kui täiskasvanutele loodust ning looduslähedast eluviisi.

"Tahame pakkuda elutervet alternatiivi nutisõltuvuses põlvkonnale", lisas Hendrikson. Nagu on öelnud Edgar Valter ise: "Pokumaa peaks toimima nagu hea akulaadija. Tehnika, eriti elektroonika üha kiirema arengu juures võib nii mõnigi inimaku üles ütelda või kõrbema minna. Isegi lastel, neil praegu veel väikestel tulevikuinimestel. Eelkõige nende jaoks ongi Pokumaa mõeldud. Ma usun, et nad vajavad seda. Mida aeg edasi, seda enam. Tasakaalu pärast, mille najal ikka maailm on püsinud."

Pokumaa on riigi, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühenduste toel 2000. aastal loodud sihtasutus.

Mõned huvitavad faktid:

· Pokudel on oma teadusharu: tarnu uurib karikoloogia.

· Üks korralik poku ehk tarnamätas võib olla isegi kuni 80–90 aastat vana.

· Tarnaliikide arvuks maailmas on pakutud 1100–2000. Eestis on tarnaliike loendatud 77.

· Tarnad on kosmopoliidid – neid leidub üle kogu maakera. Kõige rohkem on neid parasvöötmes.

· Tarnu leidub kõikjal igijääga katmata aladel välja arvatud Amazonase suudmest kagusse jääv ala, Araabia poolsaar, Thari kõrb ja põhiosa Aafrikast.

· Enamik tarnu kasvab märgaladel, eriti paduratel, soodes ja rabades, tiikide ja vooluvee-kogude kallastel ning isegi kraavides, kus nad sageli moodustavad taimestiku põhiosa.

· Ehkki tarnad armastavad vett, taluvad nad hästi kuivust, mistõttu neid kasutatakse aasadel ja muru asemel seal, kus ei taheta kulutada vett kastmise peale.

· Paljud tarnade ilutaimena kasvatatavad sordid on aretatud Jaapanis.

Laadimine...Laadimine...