Dr Adik Levin: paljudes haiglates pole lapsed esikohal

Vastsündinute ravi lapsesõbralikumaks muutmine on doktor Adik Levini sõnul tihti arstide taga kinni. "Pean ütlema, et see maa, mida peab veel läbima, on tohutult pikk," ütles dr Levin.

Pilt: Scanpix

Dr Adik Levin: paljudes haiglates pole lapsed esikohal

Vastsündinute ravi lapsesõbralikumaks muutmine on doktor Adik Levini sõnul tihti arstide taga kinni. "Pean ütlema, et see maa, mida peab veel läbima, on tohutult pikk," ütles dr Levin.

"Olen esinenud üle 30 riigis maailmas, eriti Euroopas ja Ameerikas. Arstidele ei meeldi, kui ma neile ütlen, et laps ei ole teie haiglas persoon number üks," rääkis dr Adik Levin konverentsil "Uue elu algus - mida lapsed sooviksid?".

"Kurvaks teeb see, et intensiivraviosakondades pole emadel võimalik oma laste kõrval ööbida, sageli isegi mitte samas majas," rääkis lastearst Birgit Suits, kes on ühel nõul Leviniga, et haigetele lastele on ema lähedus ja rinnapiim veelgi tähtsam kui tervetele lastele. Vastsündinu meditsiin ei saa olla tulevikus enam ainult kõrgtehnoloogiline, vaid peab kaasama ka humaansed faktorid - vastsündinu peab olema koos oma emaga ja ideaalis ka oma isaga.

Eestist sai alguse maailma kuldstandard

Dr Levin kirjeldas 1994. aastal humaanse vastsündinu ravi 11 lähtepunkti, mida järgides saavad haiglad kindlustada, et ema ja lapse vaheline psühholoogiline ja bioloogiline nabaväät ei katkeks.

2001. aastal Tšiilis toimunud suurel pediaatria kongressil võeti vastu deklaratsioon "Humanization of perinatal pediatrics", mis ütleb, et vastsündinute intensiivravi osakonnad peavad jälgima dr Levini poolt koostatud humaanse vastsündinute ravi printsiipe. "Eesti lastearsti poolt välja arendatud punktid on kasutusel vastsündinute intensiivraviosakondades üle maailma," rõhutas Suits.

Puuduvad ühtsed reeglid

Paraku on Eesti haiglad olnud nende põhimõtete ellu rakendamisel mõne muu riigi raviasutustest aeglasemad. Näiteks Norras on need juba edukalt ellu rakendatud. "Seal on vastsündinute intensiivraviosakonnas pere teistele lastele isegi mängunurgad tehtud," märkis Suits, kelle sõnul pere teisi lapsi paljudes kohalikes haiglates intensiivravis viibiva ema ja väikese õe või venna juurde ei taheta lasta. "Eestis puuduvad ühtsed reeglid pere teiste laste kohta. Iga haigla teeb selle kohapealt oma reeglid, mis on üsna subjektiivsed. Kuigi mõnes osakonnas on õed ja vennad teretulnud, siis enamasti me neid Eestis pelgame ja sooviskime, et nad ei tuleks haiglasse."

"Külastasin Eesti suuremaid vastsündinute raviga tegelevaid osakondi ja sünnitusmajasid ja nägin, et hetkel on tekkinud Eestis väga ebavõrdne olukord," nentis Suits, kes tõi välja, et siiski on ka neid kohti, näiteks Pelgulinna sünnitusmaja, kus on tingimused ja lähenemine võrreldavad Norraga.

Õpetamist vajab ka emade stressiga toimetulek. "Psühholoogide ja kogemusnõustajate kaasamine on haiglates üsna erinev. Tallinna lastehaiglas on see juba päris ammustel aegadel juurutatud ja toimib täna hästi edasi," sõnas Suits. "Siiski pole see kõikides haiglates tavapärane rutiin. Ikka veel tuuakse takistuseks ruumi, personali ja rahapuudust."

"Rääkides õdedega jäi mulle mulje, et suurem takistus nende põhimõtete elluviimisel on arsti mugavus ja rutiin. Õed on muutusteks rohkemgi valmis," rääkis Suits.

Suurim takistaja on mentaliteet

Ka dr Adik Levin nentis, et tihti on muutused arstide taga kinni. "Ega siin on veel minna väga pikk maa," sõnas ta. "Pean ütlema, et see maa, mida peab veel läbima on tohutult pikk," rõhutas dr Levin. "Sellepärast, et murda seda mentaliteeti - arstid on kõige jäigemad üle terve maailma. Kõik see on muutunud tänu ämmaemandatele ja õdedele. Need on need, kes on murdnud arstide kaela."

Dr Levin kirjeldas, et tihti võtavad arstid proove, mitte sellest vaatenurgast lähtudes, et kas väiksele patsientidele tulevad need kasuks, vaid seetõttu, et neil ise on enda sõnul seda vaja teha. "See on kõik mentaliteedi küsimus. See on meile sisseprogrammeeritud. Muidugi tuleb au anda Norrakatele, kes on osanud kõik need asjad väga kiiresti sisse viia."

"Asi liigub ikkagi positiivses suunas. Kõige tähtsam pidur ei ole mitte haiglad, vaid meie aju ja mentaliteet," lõpetas dr Levin.

Laadimine...Laadimine...