Eakatele pakutavad teenused aitavad neil kauem oma kodus elada

Omasetehooldajad on kimpus suure töökoormusega ja selle mure leevendamiseks on linnal pakkuda erinevaid teenuseid: alates päevahoiuteenusest lõpetades omastehooldaja asendamise teenusega, mis annab hooldajale puhkeaega juurde.

Pilt: Scanpix

Eakatele pakutavad teenused aitavad neil kauem oma kodus elada

Juuli Nemvalts

Omasetehooldajad on kimpus suure töökoormusega ja selle mure leevendamiseks on linnal pakkuda erinevaid teenuseid: alates päevahoiuteenusest lõpetades omastehooldaja asendamise teenusega, mis annab hooldajale puhkeaega juurde.

Annel (nimi muudetud) on suur mure: tema eakas ema, kes seni kõbusalt kodus ringi toimetas on aina rohkem kimpus mäluga ja ei suuda lihtsamaidki asju enam meeles hoida. Aju-uuringute tulemused kinnitasid kahtlusi – tegu on Alzheimeri tõvega. Kõige suurem mure on Annel, et ema kipub omapäi rändama minema ja ei mäleta hiljem, kuidas koju tagasi tulla, ka ei kipu ema kinni pidama liikluseeskirjadest ning võib astuda hooletult sõiduteele. Lisaks tekitab emale raskusi poes käimine, sest toodete erinevad hinnad ajavad eaka ostleja suisa segadusse. Kuidas ema turvaliselt kodus saaks edasi olla, on Anne jaoks suur küsimus.

Tallinna sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna peaspetsialist Maarja Seppel sõnab olukorda kommenteerides, et üheks võimaluseks on päevahoiuteenus, mis on mõeldud mäluprobleemidega inimeste jaoks, keda ei saa üksi koju jätta. Teenuse saamiseks on vajalik perearst või eriarst, kes väljastab ka teenuse jaoks vajaliku saatekirja. Inimese suunab päevahoidu elukohajärgne sotsiaalhoolekande osakond. Teenuse eesmärk on pakkuda eakale või mäluhäiretega noorematele inimestele turvalist keskkonda ja järelevalvet. Nii vähendatakse omaste või hooldajate koormust ja antakse pereliikmetele võimalus käia tööl. Teenust osutatakse esmaspäevast reedeni, n-ö tavapärasel tööajal. Teenust osutavad Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskus, Mustamäe Päevakeskus ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliinik.

Seppel sõnab, et lisaks päevahoiuteenusele on linnal pakkuda omastehooldaja asendamise teenust. "Selle teenuse alt pakume lühiajalist vaba aega inimetele, kes hooldavad oma lähedast. Seda osutab Alfa Hoolekanne OÜ ja abivajajate jaoks on see teenus tasuta. Nad saavad seda teenust kasutada 16 tundi kuus. Teenuse taotlemisel ei ole nõudmist, et lähedase hooldaja peaks olema vormistatud ametlikult hooldajaks," rääkis Seppel.

Linna pakub ka koduteenust. Teenuse mõte on abistada inimest tegevustes, mida ta terviseseisundist tulenevalt ei suuda kõrvalise abita teha, kuid mis on vajalikud kodus elamiseks. Nt kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine. "Teenuse hind sõltub sellest, kas inimesel on seadusejärgsed ülalpidajaid, selle all mõeldakse nii lapsi kui lapselapsi. Kui inimesel on sissetulek väiksem kui palga alammäär, mis tänasel päeval on 540 eurot, saab ta seda teenust kasutada tasuta. See väike osa inimesi, kelle sissetulek on üle 540 euro, neile on teenuse hind, mis kehtib juba krooniajast – 64 senti/tund," selgitas Seppel.

Kui isikul on seaduslikud ülalpidajad olemas, siis on teenuse kasutamise tunnihinnaks – 3.45€. Teenuste loetelu, mida koduteenuse alt kasutada saab, on ära toodud sotsiaalhoolekande seaduses: tubade kütmine, toidu valmistamine, eluruumide- ja riiete korrastamine, majapidamistarvete ostmine, muud majapidamise tööd – kõik see, mis käib inimese elu-olemise juurde.

Muidugi on olemas ka häirenupu teenus, mida eakad  ja puuetega inimesed hoolsasti kasutavad, kuid selle kasutamiseks on hetkel ooteaeg, sest nõudmist on rohkem, kui jõutakse osutada.

Anne mõtleb, et kui tulevikus ema enam kodus olla ei saa, siis tuleb tema jaoks leida sobiv hooldekodu. Need inimesed kellel seaduslikku ülalpidajat ei ole või kelle ülalpidajatel pole võimalusi hooldekodu koha eest täies ulatuses tasuda, neid aitab kohalik omavalitsus (KOV) leida hooldekodu. Kuigi linnale kuulub ainult üks, Iru hooldekodu, milles on 334 voodikohta, ei tasu peljata, et Tallinna elanik mujale hooldekodusse ei saa. Vabade kohtade olemasolul võetakse hooldekodudes teise maakonna rahvast meelsasti vastu.

Vajadusel aitab KOV tasuda selle summa vahe, mis jääb inimesel puudu hooldekodu teenuse eest tasumisel. Selliseid, keda Tallinna linn vajadusel toetab peale Iru hooldekodu asukate, on üle-Eesti hooldekodudes rohkem kui 400 abivajajat, tõdeb Seppel. "Lisaks inimese ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekutele võetakse arvesse abivajaja omandis oleva kinnisvara, mida on võimalik müüa või välja rentida, ning selle põhjal otsustatakse kas KOV hakkab hooldekodu teenuse eest osaliselt tasuma või mitte," kinnitas Seppel. "Sissetuleku alampiiriks on pooleteise kordne palga alammäär."

Neile inimestele ei maksta linna määratud lisatoetusi, kelle eest KOV tasub kas täielikult või osaliselt ööpäevaringse hoolduse kulud. See korraldus ei kehti nende inimeste kohta, kes ise maksavad oma hooldekodu arved kinni.

Kui abivajaja suundub hooldekodusse ja tekib vajadus ta elukohast välja kirjutada, jääb inimene elukoharegistris ülesse linnaosa täpsusega.

Laadimine...Laadimine...