Eesti lapsed kogevad internetiohte vähem kui eakaaslased Euroopas

"Senine rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eestis on turvalise internetikasutuse edendamine hakanud vilja kandma," tõdes Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Eesti lapsed kogevad internetiohte vähem kui eakaaslased Euroopas

Toimetaja: Moonika Tuul

"Senine rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eestis on turvalise internetikasutuse edendamine hakanud vilja kandma," tõdes Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus.

Rahvusvaheline teadlasvõrgustik EU Kids Online avaldas üle-euroopalise laste internetikasutuse uuringu esimesed tulemused. Selgus, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti ainus riik, kus laste kokkupuude internetiohtudega on viimase kaheksa aastaga vähenenud.

Küsitluses osalenud Euroopa riikide lapsed kogevad kõige sagedamini nuhkvara ja viirustega seotud riske. See on peamine andmetega seotud probleem ka Eesti laste jaoks: küsitlusele eelnenud aasta jooksul oli enda hinnangul sellega kokku puutunud 16% lastest ja noortest vanuses 9–17 aastat. Sellega asetus Eesti võrdluses Itaalia, Norra, Slovakkia ja Tšehhiga teisele kohale. Just nende viie riigi võrreldavad andmed on praeguseks teadlaste käsutuses.

Võrreldes 2010. aastaga on nuhkvara ja viirustega kokku puutunud laste osakaal kõigis vaadeldud riikides märkimisväärselt kahanenud. Ka Eestis on see näitaja vähenenud peaaegu kolm korda. "See võib tuleneda tehnoloogia muutumisest: lapsed kasutavad nüüd internetis käimiseks valdavalt nutitelefone," ütles Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus. "Samas ei pruugi lapsed alati kõigist pahavaraprobleemidest teadlikud olla," möönis ta.

Muid andmeriske kogevad Euroopa lapsed ja noored vähem. Näiteks väitis 3–10% neist, et nad kulutasid liiga palju raha rakendusesisestele ostudele ja internetimängudele. Eestis on see näitaja keskmisel, 5% tasemel.

Eesti on Itaalia, Norra, Slovakkia ja Tšehhi hulgas ainus riik, kus internetipettuse teel raha kaotanud 9–16-aastaste laste osakaal on kaheksa aastaga vähenenud (4%-lt 2%-le). Eestis on selle aja jooksul märgatavalt kahanenud ka nende laste osakaal (13%-lt 5%-le), kelle parooli on keegi teine kasutanud nende isiklikule infole ligipääsemiseks.

"Senine rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eestis on turvalise internetikasutuse edendamine hakanud vilja kandma," tõdes Veronika Kalmus. "Eriti ilmekalt väljendub see võrdluses Tšehhiga, kus ühiskondlik kontekst on meiega paljuski sarnane, kuid laste andmeriskide tase ei ole kaheksa aastaga langenud," lisas Kalmus. 

EU Kids Online’i uuring tehti 2017.–2018. aastal 14 Euroopa riigis. Uuringu Eesti tulemusi esitlesid Tartu Ülikooli teadlased 5. veebruaril.

Tartu Ülikooli teadlased küsitlesid koostöös Turu-uuringut e AS-iga 2018. aasta suvel 1020-t internetti kasutavat last vanuses 9–17 ja nende üht vanemat. Esindusliku valimiga ja kogu Eestit hõlmanud uuringus keskenduti laste ja vanemate internetikasutusele, digipädevustele ning teadlikkusele internetiriskidest.

EU Kids Online’i uuring korraldati esimest korda 2010. aastal 25-s Euroopa riigis. Uuringu tulemusi kasutatakse laste internetikasutuse teadlikumaks ja turvalisemaks muutmiseks ning selle kohta soovituste ja juhendite väljatöötamiseks.

Laadimine...Laadimine...