"Heas lasteaias ja koolis on kokku lepitud väärtused, aga on loodud ka selline koolikultuur, kus nende väärtuse järgi on võimalik elada. Kõige ohtlikum on see, kui väärtusi ainult deklareeritakse, aga nende järgi ei ole võimalik elada," nentis Tartu Ülikooli eetikakeskuse professor Margit Sutrop. "Oluline on koolimeeldivus - madala stressiga omandatud haridus."

Tartu Ülikooli eetikakeskuse professor Margit Sutrop nentis Lastekaitse Liidu konverentsil “Kiusamisvaba elutee algab meist!”, et kiusamisvaba programm hakkab suurimaid vilju kandma alles tulevikus. “Väärtused muutuvad põlvkondadega, ei ole võimalik loota, et ühe programmi rakendamisega kõik kohe muutuks,” nentis professor.

“See hea töö, mida tehakse koolitundides ja lasteaiarühmades annab kindlasti aluse teistsugusteks hoiakuteks ja käitumiseks, aga olukord muutub alles siis, kui need lapsed kasvavad suureks ja hakkavad ise lastevanemate ja õpetajatena neid väärtuseid edasi andma,” sõnas professor Sutrop lisades, et tõelist muutust võib ühiskonnas näha alles  20 aasta pärast.

Sutropi sõnul ei maksa küll arvata, et tänapäeva täiskasvanutega oleks otseselt midagi valesti, kuid paljud ei ole veel harjunud kõigi väärtushinnangute järgi käituma, hoolimata sellest, et väärtustega nagu sallivus, austus, hoolivus ja julgus, ollakse nõus. “Väärtusarendus ja ennetustöö peab puudutama tervet lasteaeda, tervet kooli aga ka tervet ühiskonda. Näiteks Delfi kommentaariumis olev vihakõne näitab, et probleem ühiskonnas on sügavam.

Eetikaprofessori sõnul on hea kooli ja lasteaia vundament väärtuskasvatus, mis peab hõlmama väga paljusid erinevaid osapooli. “Heas lasteaias ja koolis on kokku lepitud väärtused, aga on loodud ka selline koolikultuur, kus nende väärtuse järgi on võimalik elada. Kõige ohtlikum on see, kui väärtusi ainult deklareeritakse, aga nende järgi ei ole võimalik elada,” nentis Sutrop.

Hea kool on Sutropi sõnul väärtuspõhine kool, oluline on nii vaimen kui füüsiline koolikeskkond. “Oluline on koolimeeldivus – madala stressiga omandatud haridus. See ei ole vastuolus hea haridusega. Haridus ei tohi olla omandatud stressi, alandamise, võrdlemise ja pingega,” rõhutas professor. “Me ei ole tänases koolisüsteemis jõudnud veel selleni, et seada laste inimväärikus esikohale ja mitte lapsi omavahel vastandada ja võrrelda.”

“Peame mõistma, et väärtused on elus sama olulised, kui teadmised. Eesmärk ei tohi olla ainult jõuda järgmisele haridustasemele, vaid ka elamine nii, et oleksime rahul ja õnnelikud ja austame üksteist,” rääkis professor. 

Tartu Ülikooli poolt juhitud riikliku väärtusprogrammi raames toimunud õpetajatele mõeldud väärtusmängude käigus leidus Sutropi sõnul mitmeid haridustöötajad, kes ei mõistnud, miks just nemad peaksid väärtustega tegelema. “Sageli ütlevad õpetajad: “mina õpetan ainet, mis puudub minusse see väärtuskasvatus”. Me vastame neile, et sa võid ju tahta mitte olla väärtuskasvajata, aga sa oled seda nii ehk nii,” rääkis professor. “Sina kujutad oma eeskujuga, oma suhtumisega ja oma õpetamismeetoditega õpilaste väärtushinnanguid ja suhtumist.”

Õpetajal on Sutropi sõnul väärtuskasvatajana järgmise põlvkonna kujundamisel väga oluline roll. “Õpetaja on isiklik eeskuju, käitumisnormide seadja, väärtuste arutelu suunaja, õpilase iseloomu, isiksuse kujundaja,” kirjeldas eetikaprofessor. “Paraku vajab meie õpetaja tihti ise väärtusprogrammi läbimist, enne kui ta saab võimeliseks seda programmi ise õpetama ja edasi andma.”

“Haridus aitab luua ühenduse maailmaga, ta annab inimesele orientiiri. Kui haridus õpetab ühelt poolt tunnetama iseennaast ja teiselt poolt tunnetama maailma, siis ta annab maailmaga sellised ühenduskohad, mis võimaldavad meil end teostada,” rääkis eetikaprofessor.”Praegune kool õpetab ennekõike tunnetama pigem maailma, kiusamisvabad programmid aitavad õpetada lapsi tundma iseennast ja teisi. Need aitavad lastel mõista, et kõrvalolev laps on samasugune inimene, kellel on samuti tunded, soovid ja vajadused.”