EMADELE PUHKUST: Mehi võrdselt panustama õpetav isapuhkus suurendab ka sündimust

"Riik peab ohjad enda kätte võtma, muidu ootame võrdsust veel väga pikka aega. Mõni mees arvab, et kõik on korras, kui ta peseb üks kord pesu või käib üks kord lasteaias lapsel järel. Sellest aga ei piisa!" lausus Islandi riikliku soolise võrdõiguslikkuse keskuse erinõunik Hugrún R. Hjaltadóttir. Islandil kasutab isapuhkust praegu enam kui 80% meestest ja Hjaltadóttiri sõnul on see pannud neid mõistma, kui palju vaeva kodutööd tegelikult nõuavad.

Pilt: erakogu

EMADELE PUHKUST: Mehi võrdselt panustama õpetav isapuhkus suurendab ka sündimust

Triin Oja

"Riik peab ohjad enda kätte võtma, muidu ootame võrdsust veel väga pikka aega. Mõni mees arvab, et kõik on korras, kui ta peseb üks kord pesu või käib üks kord lasteaias lapsel järel. Sellest aga ei piisa!" lausus Islandi riikliku soolise võrdõiguslikkuse keskuse erinõunik Hugrún R. Hjaltadóttir. Islandil kasutab isapuhkust praegu enam kui 80% meestest ja Hjaltadóttiri sõnul on see pannud neid mõistma, kui palju vaeva kodutööd tegelikult nõuavad.

Pealinn vestles Hjaltadóttiriga Islandi õppetundidest, sealhulgas võrdsemast lastekasvatamisest, mis tuleks kasuks ka Eestile.
Selle aasta jaanuaris jõustus Islandil seadus, mis kohustab ettevõtjaid tõestama, et nad maksavad meestele ja naistele võrdse töö eest võrdset palka. Võrdse palga standardit eiravaid tööandjaid ootab kopsakas trahv. Ka meil Eestis rakendub 2020. a 1. juulil isa täiendav vanemahüvitis, isapuhkus pikeneb 30-päevaseks ja isad saavad vanemahüvitist sõltumata oma töötamise lepingust. Isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi, hüvitise saab kolme aasta jooksul peatada ja taasalustada.


Island on juba mitmeid aastaid tunnistatud maailmas sooliselt võrdseimaks riigiks. Kui keeruline on olnud selle staatuseni jõudmine?


See on olnud raske. Edu võtmeks on olnud tavakodanike poliitiline sekkumine, näiteks suurte, 25-30 000 naist hõlmavate protestide näol.


Kas riigid peaksid etendama võrdsuse ja võrdsete palkade eest võitlemisel võtmerolli? Või saab sellised otsused jätta ainult tööandjate ja töötajate õlule?


Ma usun, et riik peab ohjad enda kätte võtma, muidu ootame võrdsust veel väga pikka aega. Meie kogemus näitab, et riigi poliitika suudab mõjutada inimeste eraelu. Näiteks kui 2000. aastal said isad esimest korda vanemapuhkust, siis arvati, et seda kasutab kõige rohkem 50% isadest, aga juba esimesest päevast tegi seda 80% ja isegi rohkem.


Muutused, mida see kõik on mehelikkuse mõistesse toonud, on suuremad, kui oodata oskasime. Meil on nüüd teistsugune  mehelikkus, selles on rohkem ruumi isade osalemisele pereelus.


Kuidas toetab Island vanemaid, kes otsustavad lastega koju jääda?


Meil on hea lapsepuhkuste süsteem, millesse on kaasatud ka isad. Nad ei saa oma lapsepuhkust emadele "loovutada". Lapsepuhkuse ajal saavad mõlemad vanemad kolme kuu jooksul 80% oma palgast ning peale selle on vanemate vahel jagamiseks veel kolm kuud lapsepuhkust.


Samas muudab meie hea lastehoiusüsteem vanemate tööle naasmise lihtsamaks – igasuguse majandusliku taustaga inimesed saavad endale laste päevahoidu lubada. Naised ja mehed on Islandil haridustasemelt võrdsed, ja oleks  kallis harida naisi ainult selleks, et nad jääksid koju laste eest hoolitsema. Nad on selleks liiga kvalifitseeritud.


Kuid küsimus pole ainult ju emade võimaluses pärast lapse sündi võrdselt tööelus osaleda – tihti järgneb naistel palgatööle teine "tööpäev" kodus, millest isad viilivad.


Ka selles osas on isapuhkusest palju abi olnud. Kui mehed jäävad koju, siis nad mõistavad, kui palju tööd seal kõigega toimetulemine nõuab. Naised on tööl ja mehed peavad ise pesu pesema, last toitma – kõik selgeks õppima ja kõigega hakkama saama. See mõju kestab ka pärast isapuhkuse lõppu, isad jätkavad panustamist kodutöödesse ja laste kasvatamisse.


Paljud lahutused ongi tingitud sellest, et naised ootavad, et neil oleks kõrval võrdne partner, aga tegelikkus on teine. Mõni mees arvab, et kõik on korras, kui ta peseb üks kord nädalas pesu või käib üks kord lasteaias lapsel järel. Sellest ei piisa! Sest naine teeb seda kõigil ülejäänud päevadel, lisaks toiduvalmistamine, koristamine ja palju muud.


On väga oluline, et naised ja mehed mõistaksid, et need asjad tuleb omavahel selgeks rääkida. Sest kui üks partneritest on õnnetu, saab see lõppeda vaid ühel moel. Meestele on parim viis naise aitamiseks pere- ja koduelus võrdse rolli võtmine.


Kas võrdsust toetavatel meetmetel on olnud mõju ka Islandi sündimusele?


Jah! Sündimus on suurenenud. Enne 2000. aastat oli meil sündimus pikalt languses, aga pärast isapuhkust on see tõusnud üle kahe lapse naise kohta. Majanduskriisi ajal sündimus küll taas veidi langes, kuid nüüd on jälle tõusule pööranud. Uuringud on näidanud, et isa osalemine esimese lapse kasvatamises avaldab suurt mõju naise otsusele veel lapsi saada.


On ka väidetud, et mehed saavad kõrgemat palka, kuna neil on võimalik rohkem ületunde teha kui naistel. Kas võrdsus kodus annaks ka naistele võimaluse rohkem ületunde teha?


Muidugi. Aga peame ka mõtlema, kuidas me oma tööelu organiseerime. Kas üldse peaks olema nii palju ületunde? Praegu käib Islandil tõsine debatt töönädala lühendamise üle. Kas meil peaks olema 40-tunnine töönädal? Kõige radikaalsemad tahavad kärpida selle 35 tunni peale, aga enamus on nõus töönädala lühendamisega kolme tunni võrra. Ka meil on suureks probleemiks ületundide tegemine, võib-olla peaksime enne selle vähendamisele mõtlema.


Eestis võib emapuhkuse tõttu tekkida olukord, kus naised saavad hiljem vähem pensioni – milline on olukord Islandil? Kuidas on teil see probleem lahendatud?


Ka Islandil on sama olukord. See on üks meie suurimatest muredest ja ka üks põhjus, miks me palgalõhe vähenemise eest võitleme. Me tahame, et isad võtaksid võrdse vastutuse laste kasvatamisel, et ka nende pensioni mõjutaksid samad näitajad, mis naistel.


Kas nendel meetmetel on olnud ka vastaseid? Mis on olnud nende põhiargumendid?


Muidugi on olnud ka vastaseid, eriti parempoolsete konservatiivsete jõudude seas. Nad on samasugused, nagu ka siin. Mis on ebavõrdsuse vastu võitlemata jätmise negatiivsed mõjud ühiskonnale ja majandusele? See tekitab olukorra, kus sa saad rakendada vaid poolt oma populatsioonist ja poolt võimsusest. Sugude võrdsusest saab alati ainult kasu.


Kas soolise võrdsuse eest peaksid võtlema vaid naised või ka mehed?


Me elame ühiskonnas, kus on mehed ja naised, ja me ei ole vastasvõistkondades, vaid ikka samas. Mulle on tähtis, et mehed ühineksid samuti soolise võrdsuse eest võitlemisega, sest ka neil on sellest palju võita. Nad peavad mõistma, et soolise võrdsusega ei võta keegi neilt midagi ära, vaid saadakse lihtsalt osa nende privileegist. Muidugi ma mõistan, et kui sul on midagi ja keegi teine tahab seda ka, siis tunned end ohustatuna. Aga me ei taha midagi meestelt ära võtta. Naised võidavad võrdsuse tööelus, mehed aga võrdsuse kodus. Meil on vaja tasakaalu.


Kas tõeline võrdsus naiste ja meeste vahel on saavutatav?


Muidugi tahaks ma öelda jah, aga ajalugu on näidanud, et meie ettekujutus sellest, mis on sugude võrdõiguslikkus, muutub pidevalt. Meil on pikk tee minna. Samas on selge, et võrdse töö eest peab maksma võrdset palka.


Muutma peab ka seda, kuidas meedias naisi ja mehi kujutatakse. Kui naist kujutatakse ainult seksuaalse objektina, siis see õõnestab meie püüdlusi võrdsete võimaluste saavutamiseks. Kui me popkultuuris ei kohtle mehi ja naisi võrdselt, siis vähendame oma tööd ka muudes valdkondades. Olukorda ei lahenda mehi samuti alandades, vaid pigem kõiki austades. Ei peaks kartma arutada kõiki probleeme, mitte ainult neid, millest sobib söögilaua ääres rääkida.

 

 

 

Lõhe peidab end läbipaistmatuse taha

 

"Probleem palgalõhega seisneb selles, et see peidab end läbipaistmatuse taha," nentis Hjaltadóttir. "Islandil peavad ettevõtted standardi saamiseks koguma andmeid makstava palga, tööülesannete ja töökohustuste kohta, et muuta palga maksmine läbipaistvaks."


"Palk peaks olema rajatud kindlale põhjale, näiteks kogemus, kvalifikatsioon, sellel ei tohiks olla mingit seost sooga," lausus Hjaltadóttir, kelle sõnul võib standardit kohandada ka rassilise ja puude põhjal diskrimineerimise vältimiseks: "See pole seotud ainult naiste õigustega, vaid kõigi õigustega."


Islandil on alates 2016. aastast parlamendi poolt kinnitatud väga detailne riiklik plaan soolise võrdõiguslikkuse esindamiseks, mille maht on viie aasta jooksul umbes 5 miljonit eurot. "Eesti  elanikkonda arvestades oleks see meil 15 miljonit," nentis Eesti võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta (pildil). "Meilgi võiks olla ühtne juhtimisstandard, mis ühendaks nii keskkonnakaitse kui ka võrdsete õiguste eest seismise. See kindlustaks lihtsalt hea juhtimise. Standard ütleks, et ettevõtet juhitakse nii keskkonna kui ka inimeste mõttes hästi. Oluline on see, et palgalõhe vähendamisega tegeleksid kõik avaliku sektori poliitikad alates võrdsetest spordivõimalustest hoolduskoormuse jagamiseni ja hariduselõhe vähendamiseni."


Islandil on palgalõhe ja soolise võrdõiguslikkuse probleemiga tegeldud riigi tasemel juba 1961. aastast, ning seadusi täiendatakse pidevalt. "Ja ikkagi on palgalõhe meil veel 16%," tõdes Hjaltadóttir. "Ka see standard ei valminud üleöö, ainuüksi  läbirääkimised võtsid neli aastat. Muidugi saaks lõhet väiksemaks arvutada, aga siis arvutatakse ära ka mitmed soopõhised näitajad ja vastutused, mida võrdsustada ei saa. See, et mitmed laste saamise ja kasvatamisega seotud ülesanded langevad ainult naiste õlule, ei ole õigustus neile sama töö eest väiksemat palka maksta."


Hjaltadóttiri sõnul ei saa jätta palgalõhe probleemi ainult tööandjate ja töötajate lahendada, riik peab võtma selles juhtrolli. Kui praegune olukord jätkub, sulgub maailma sooline majanduslõhe alles 2186. aastal.

Laadimine...Laadimine...