Ernits: hooldekodu töötaja saab koerapalka, aga seal elamine maksab kaks pensionit

Koos Kreekaga oleme oma 0,6% SKP panusega hooldusesse OECD punase laterna rollis, tõdes riigikogulane Peeter Ernits. "Normaalne oleks 2%," ütles saadik. "NATOsse me panustame 2,15% SKP-st, ja me oleme sellega 4. kohal. Kas olulisem on seega võidurelvastumine ja kas me heidutame Venemaad või hoopis oma vanainimesi ja nende lapsi ja lapselapsi, kes peavad oma tööst ja karjäärist loobuma?"

Pilt: Albert Truuväärt

Ernits: hooldekodu töötaja saab koerapalka, aga seal elamine maksab kaks pensionit (6)

Virkko Lepassalu

Koos Kreekaga oleme oma 0,6% SKP panusega hooldusesse OECD punase laterna rollis, tõdes riigikogulane Peeter Ernits. "Normaalne oleks 2%," ütles saadik. "NATOsse me panustame 2,15% SKP-st, ja me oleme sellega 4. kohal. Kas olulisem on seega võidurelvastumine ja kas me heidutame Venemaad või hoopis oma vanainimesi ja nende lapsi ja lapselapsi, kes peavad oma tööst ja karjäärist loobuma?"

Tänase riiklikult tähtsa arutelu hoolduskindlustuse teemal lõpetasid Riigikogu parteide esindajate lühisõnavõtud. Üldiselt selgus nendest, et mingit selgemat ja ühtsemat vaadet, mida konkreetselt hoolduskindlustuse rajamiseks ette võtta, ei ole rahvaesindajatel välja kujunenud. Nii palju kui esinejaid, nii palju pakuti ka eri lahendusi. Lohutavalt mõjus keskerakondlase, geriaater Viktor Vassiljevi sõnavõtt, et juba 40 aastat tagasi arutleti samade murede üle, mis tänagi – muuhulgas, et sotsiaalsüsteem ja meditsiin elavad oma maailmades ja infot suuremat ei vaheta.

Hooldekodusid on piisavalt, aga need on kallid

Vassiljevi sõnul on hooldekodusid Eestis piisavalt, kuid need on liiga kallid."Eakatel oma pensionist hooldekodukoha maksmisest ei piisa ning siis jäävad kulud nende laste kanda, paraku on ka neil omakorda lapsed, kes samuti ülalpidamist vajavad. Mistõttu pole üllatav, kui ka hooldekodus olevate eakate lapsed peatselt abi vajavad," sõnas Vassiljev.

Vassiljevi hinnangul võiks hooldekodudesse panustamise asemel panna rohkem rõhku odavamale ja tõhusamale hoolekandesüsteemile. "Välja pakutud hoolduskindlustus võib asja paremaks teha, kuid tähtsam on see, kuhu raha investeeritakse, sest süsteem peab töötama inimese jaoks, mitte vastupidi," sõnas Viktor Vassiljev.

Samas möönsid kõikide parteide rahvasaadikud, et probleemiga on vaja tegeleda enne, kui see lõplikult kaela vajub.

Hoolduskoormus ei tohi langeda ainult lastele

Nii nentis Maris Lauri Reformierakonnast, et võib-olla tasuks hoolduskindlustus lisana luua 3. pensionisamba juurde. Samamoodi nagu mitmed tema kolleegid, nentis Lauri, et eakate kinnisvarast siin abi pole, sest maapiirkondades on kinnisvara vähese väärtusega. Maarika Tuus-Laul Keskerakonnast aga tõdes, et sotsiaalharta üks viimaseid Eestis ratifitseerimata osi puudutab just eakate hooldust. Tuusi sõnul võib aga Euroopa kontekstis pidada ülimalt kummaliseks hoolduskohustuse asetamist seadusega ainult laste õlule, nagu see Eestis praegu kehtib. "Muidugi lapsed aitavad, aga see on ka eaka eneseväärikuse küsimus," viitas Tuus-Laul, et inimesi ei tohiks muuta täielikult sõltlasteks teistest.

"Hooldekodu teenus on kohutavalt kallis ning inimese pension ei kata isegi poolt hooldekodu kohamaksust," rääkis Tuus-Laul. "Misjärel jääb üle loota lastele, kuid kui lastel piisavalt ressursse pole, tuleb abi paluda omavalitsusest, kust toetuse saamine ei pruugi osutuda lihtsaks. Peame jõudma selleni, et ka eakas oleks rahaliselt iseseisev ning oleks suuteline ise oma kulud katma." 

Hooldajatele koerapalk

EKRE juht Mart Helme teatas aga otsesõnu, et tema mingisse kindlustusse ei usu: "Meil praegu tegelikult lahendust ei ole. Me oleme alles tee alguses."

Hetkel näeb Helme enda sõnul ainsa toimiva lahendusena laste pakutavat hooldust.  Üsna karme sõnu lisas eelkõnelenutele aga Riigikogu liige keskerakonnast Peeter Ernits, kes viidates Riigikogu saalile, mis arutelu lõpu lähenedes järjest tühjemaksmuutus, alustas sõnavõttu iroonilise lausega: "Hea juhataja ja viimased 10."

"Me maksame hooldekodu töötajatele koerapalka, ja selleks, et hoolekodusse saada, tuleb maksta kaks pensionit," rääkis Ernits, kelle sõnul viibib 4000 vanurit täna üldhoolekodudes. "Üks vang läheb maksma kuus 1417 eurot, seega vangi ülalpidamine tuleb üle 2 korra kallim," resümeeris Ernits, lisades, et koos Kreekaga oleme oma 0,6% SKP panusega hooldusesse OECD punase laterna rollis.  "Normaalne oleks 2%," ütles saadik. "NATOsse me panustame 2,15% SKPst, ja me oleme sellega 4. kohal. Kas olulisem on seega võidurelvastumine, ja kas me heidutame Venemaad või hoopis oma vanainimesi ja nende lapsi ja lapselapsi, kes peavad oma tööst ja karjäärist loobuma?"

Kuidas ja kes peaksid hoolduskindlustuse süsteemi rajamisega edasi minema, tänasest arutelust aga ei selgunud. Ilmselt peaks sotsiaalministeerium hakkama eelnõud ette valmistama.

6 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...