GALERII! Tallinna loomaaias sündis ninasarvikubeebi

Tallinna loomaaia teravmokk-ninasarvik Kibibi sünnitas möödunud laupäeva pärastlõunal järglase, kes esialgsetel andmetel on emane.

Pilt: Tallinna Loomaaed

GALERII! Tallinna loomaaias sündis ninasarvikubeebi

Tallinna loomaaia teravmokk-ninasarvik Kibibi sünnitas möödunud laupäeva pärastlõunal järglase, kes esialgsetel andmetel on emane.

8images

Loomaaia direktor Tiit Maran ütles kolmapäeval BNS-ile, et vastsündinud ninasarvik on terve ja tõenäoliselt emane. "Ma ei julge veel öelda, kas ta on poiss või tüdruk," sõnas Maran BNS-ile. "Mulle on küll öeldud, et ta võib olla tüdruk, aga see pole sada protsenti kindel."

Ninasarvik sündis 3. juunil kell 15.09 ja kaalub umbes 40 kilo. Marani sõnul pole ta ise vastsündinud ninasarviku juures käinud, kuid neid jälgitakse pidevalt kaamerate abil.

2013. aasta aprillist elavad Tallinna loomaaias teravmokk-ninasarvikud Kigoma ja Kibibi ja nad paaritati edukalt 1916. aasta märtsis, seega kestis Kibibi tiinus 442 päeva.

"Vastsündinud loomake on jalgadel ja imeb piima. Kibibi on emarolliga harjunud, isa Kigoma tunneb end naaberpuuris hästi, aga ema-lapse juurde tal asja pole," teatas loomaaia pressiesindaja BNS-ile.

Ninasarviku sünd on esimene kord nii Tallinna loomaaia ajaloos kui ka endise Nõukogude Liidu territooriumil. "Tegemist on ka kõige põhjapoolsema ninasarvikusünniga," ütles Tiit Maran. "Meile on see väga suur tunnustus, et maailmas nii haruldased loomad siin sigivad. Teravmokk-ninasarviku sünd on sündmus kogu maailma loomaaedade jaoks ja toetab selle ohustatud liigi säilimist. Tallinna loomaaed osaleb ka üle-euroopalises teravmokk-ninasarvikute paljundusprogrammis, mis määrab ära vastsündinu edasise liikumise paari aasta pärast järgmisesse elupaika."

Aafrikas elava teravmokk-ninasarviku ( Diceros bicornis) kolme alamliigi esindajaid on looduses alles üle 5000. Teravmokk-ninasarvikud on globaalse punase raamatu järgi maailmas äärmiselt ohustatud. Põhjuseks on suur huvi ninasarviku sarve kasutamiseks Hiina rahvameditsiinis ja pistodade käepidemete ning muu taolise valmistamiseks Lähis-Idas, samuti põllumajanduse pealetung. Hoolimata kaitsemeetmetest on salakütid pidevaks ohuks, nii et 2016. aastal tapeti Lõuna-Aafrikas üle 1000 ninasarviku.

Taimetoidulise põhiliselt okstest ja võrsetest toituva suure kuni 1,3 tonni kaaluva looma jooksukiirus võib olla ligi 50 km tunnis. Ninasarviku haistmismeel on hästi arenenud, aga silmad kaugele ei näe. Ohu korral on loom agressiivne, eriti valvas aga poega kaitstes.

Laadimine...Laadimine...