Haini Tammeoks: vägivallatseja eesmärk on saavutada kontroll

"Tema eesmärk oli kontrollida kõike, mida ma teen," rääkis kaheksa aastat tagasi vägivaldsest suhtest vabanenud Haini Tammeoks, kes kasvatab kodus viit last.

Pilt: Pixabay
Pere Eesti

Haini Tammeoks: vägivallatseja eesmärk on saavutada kontroll

Vesta Reest

"Tema eesmärk oli kontrollida kõike, mida ma teen," rääkis kaheksa aastat tagasi vägivaldsest suhtest vabanenud Haini Tammeoks, kes kasvatab kodus viit last.

Tänasel üleilmse naistevastase vägivalla WAVE konverentsil Tallinnas tervitas kohaletulnuid president Kersti Kaljulaid, ta tõi esile naistevastase vägivalla märkamise tähtsuse. 

Riigipea sõnul on tärkava turumajandusega riikides üsna tavaline, et nõrgemate probleemidest vaadatakse üle või neid lihtsalt ignoreeritakse lootuses, et üldine heaolu kasv lahendab ka need. "Me kippusime arvama, et kuna me pole rikas Skandinaavia riik, ei saa me neid murekohti lahendada ja seetõttu on parem neist isegi mitte rääkida," sedastas president Kaljulaid. 

Nii oli toonane vägivallavastane võitlus paljuski presidendi sõnul vastuvoolu ujumine, sest ikka oli siit-sealt kuulda, et Eestil on olulisemaid asju, millega tegeleda. "Miks ma arvan, et meil on nüüd uus positiivne laine? Sest me vaatame nüüd peeglisse ja tunnistame, et meil on probleem ja selle lahendamiseks tuleb teha erilisi jõupingutusi," ütles riigipea. "Meie ühiskonnas ei ole veel 100 protsenti veendumust, et peame naiste- ja lastevastase vägivallaga tegelema, aga rahvusvaheliste võrgustike toel jõuame selle teadmiseni ehk kiiremini. Ja nii leitakse rohkem jõudu ronida üle selle müüri, mis õnnelikku ja õnnetut ühiskonda eraldab ja öelda, et vajatakse abi." 

Haini Tammeoks tõdes oma elukäigust rääkides, et mõtteid vägivaldse mehe juurest ära tulla, mõlgutas ta juba tükk aega. Nüüdseks on ta kaheksa aastat pidanud üksikema põlve. „Kuigi ei saa öelda, et ma sellest päriselt välja oleks tulnud, füüsilise vägivalla seest olen küll väljas, aga vaimne vägivald käib läbi laste edasi,“ tunnistas Tammeoks. Ta ohkas, et see ilmselt lõpeb siis, kui ka kõige noorem, praeguseks 10-aastane laps on 18-aastaseks saanud.

Igal aastal on tal enda sõnul vähemalt üks kohtuasi laste isaga. Tammeoksa on süüdistatud küll lasteröövis ja muudes asjades – parasjagu käib vaidlus selle üle, et isa tahab oma vanemat last koduõppes ise õpetada, aga ema ei ole sellega nõus.

Aastad täis kohtuasju

"Esimene kohtuasi, kus mind süüdistati lasteröövis, oli tegelikult kõige hirmutavam, sest siis ma ei olnud laste isa näinud pool aastat," jutustas Tammeoks.

Vägivald algas hiilimisi: esmalt vaimne surve, et naine ei käiks tööl. Tammeoksaga juhtus täpselt nii, ta läks abikaasaga Rootsi reisile ja sinna jäädi ka mõneks ajaks elama. Siis hakkasid riburadapidi lapsed sündima ning töölemineku motivatsioon kadus mõneks ajaks. "Juhtuski nii, et pärast reisi andsin lahkumisavalduse ja seal võõral maal oli tal pidevalt põhjendusi, et miks ma ei saa tööle minna," rääkis Tammeoks.

Mees ütles talle kogu aeg, et naine ei oska ju keelt. Tammeoksa abikaasa oleks olnud nõus sellega, et naine töötab kodus. Naine pakkus mehele varianti, et läheb keelekursustele, see mõte ei meeldinud mehele üldse, sest tema sõnul on seal nagunii palju välismaalasi ja mehi.  

Tammeoksa sõnul algab koduvägivald enamikul juhtudel armukadedusest. "Vägivaldne partner tahab kontrolli saada, kui on näha, et ta ei luba naisel isegi oma sõbrannade või pereliikmetega rääkida, siis peaks ettevaatlikuks muutuma," loetles Tammeoks tundemärke, kuidas aru saada, et partneril võib olla kalduvus vägivaldseks muutuda. Ta ise koges, et enamasti ei öelnud abikaasa otse, et ära räägi nendega, vaid leidis viisi, kuidas naisele oma sõprade ja perega suhtlemine võimatuks teha.

"Kui partneril ei ole raha, siis ta ei saa ju kuhugi minna," leidis Tammeoks põhjenduse, miks tahab vägivaldne partner, et teine ei käiks tööl. Ta rääkis, et naine oli päevad otsa kodus, välja mindi siis, kui mehele sobis ja siis ka enamasti ainult poodi. "Ükskord ma võisin minna ühele messile üksinda – siis, kui ma tagasi tulin, siis ta leidis mu asjade seest mingi visiitkaardi, siis ta muutus armukadedaks ja siis tekkis tüli," jutustas Tammeoks.

Tammeoks rääkis, et sellises suhtes elades teeb inimene kõik selle nimel, et oleks rahu. "Mõnele võib tunduda, et sa alistud omal vabal tahtel, aga tegelikult sa teed kõiki neid asju ellujäämise või laste nimel," ütles ta. Naine tõi välja ka selle, et sageli ei pruugigi üks pool aimata, kust see tüli võib tulla. "Kõik on rahulik, mees läheb duši alla ja sealt tulles on ta ennast täiesti üles keeranud," jutustas Tammeoks oma kogemusi.

Elu ei tohigi olla ilus

Naise arvates oli eksabikaasal põhimõte, et elu ei tohigi olla ilus. „See, et sa tunned ennast hästi või õnnelikult – sedasi ei tohi olla,“ rääkis Tammeoks.

Ta avaldas arvamust, et lapsed võisid mõnikord ka pealt näha, kuidas isa ema juustest tiris või tõukas, aga tihti käskis ta naisel minna vannituppa või teise ruumi, kus siis kätele voli anda.

"Mul oli juba ammu mõte, et võiksin ära minna, aga selge oli, et ilma lasteta ma ei lähe," meenutas Tammeoks. Abikaasa kuulas telefonikõnesid pealt ning seetõttu kannatas ka naise suhe tema vanematega. Olukorra lahendas saatus ise: pere jäi Rootsis ilma oma elukohast, kuna neil kuhugi minna ei olnud, siis läks Tammeoks oma ema juurde Eestisse elama. "Siis mu ema sai alles teada, et mu kaks vanemat last ei käi üldse kooliski ja ema nägi seda kõrvalt. Ta küsis, et kas ma tahan sellele lõppu teha," meenutas Tammeoks.

Tema ema helistas lastekaitsesse, sotsiaaltöötajale ja mujale, et uurida, mida tema tütar teha saaks. Ühel päeval ütles ema tütrele, et nüüd paneme ukse lukku ja meest enam sisse ei lase.

Kui Tammeoks oli esimest õhtut koos ema ja lastega ilma abikaasata koos, küsis vanem tütar: "Kas ma nüüd saan kooli minna?" Tammeoks helistas koos emaga politseisse, kes tuli välja ja viis naise koos lastega Haapsalu sotsiaalmajja. "Ma ütlesin politseile, et mul on vaja kohta, kuhu ma saan minna – ema juurde ei saanud jääda ja isa juurde ka ei saanud minna – ja tuttavate juurde ka mitte, sest ma teadsin, et ta hakkab mind sealt taga otsima," rääkis vägivalla ohver. Haapsalust viidi Tammeoks Pärnu naiste turvakodusse. Esialgu kartis naine pimedas välja minna, tema kõrvu jõudsid jutud, et eksabikaasa luuras ema juures ja isa juures. "Tundsin ennast veel süüdi, et kõigil teistel on nii palju pinget minu pärast," ütles naine.

Pärast abielu lahutust tundis Tammeoks, et kuna ta abielu ajal ei saanud oma elust rääkida, siis nüüd, pärast vabanemist tahab ta sellest rääkida ja teisi aidata. "Mingil määral on see teraapia," tõdes ta. Tänavu sügisest õpib Tammeoks ka kolledžis sotsiaaltööd ja rehabilitatsiooni. "Meil on tugigrupp, kellega me pidevalt kokku saame, nemad ikka kutsuvad mind pioneeriks, sest mina tegin esimesena suu lahti," jutustas Tammeoks.

Tänavusest jaanuarist on tema elul ka selles mõttes uus hoog sees, et pärast naise turvakodust tulekut üüris ta korterit, aga tänavu soetas endale Kredexi abiga oma korteri. Iseseisvumine võis alata.

 

 

Laadimine...Laadimine...