Harvardi teadur: Tallinna üürihinnad on juba praegu noorte perede sissetulekutega tasakaalust väljas

"Tallinnas maksab praegu keskmine üürikorter 600 eurot kuus, millele lisanduvad kütte ja kommunaalkulud, kokku umbes 800 eurot. Et igakuine kulutus jääks 30 protsendi juurde, peab pere sissetulek olema vähemalt 2600 eurot. Need, kes teenivad alla selle, vajavad juba taskukohaseid elamispindu," rõhutas eestlasest arhitekt Andres Sevtsuk Harvardi Ülikooli disainiteaduskonnast, kelle sõnul peaksid eraarendajad panustama rohkem odavate elamispindade ehitusse.

Pilt: Scanpix

Harvardi teadur: Tallinna üürihinnad on juba praegu noorte perede sissetulekutega tasakaalust väljas

Triin Oja

"Tallinnas maksab praegu keskmine üürikorter 600 eurot kuus, millele lisanduvad kütte ja kommunaalkulud, kokku umbes 800 eurot. Et igakuine kulutus jääks 30 protsendi juurde, peab pere sissetulek olema vähemalt 2600 eurot. Need, kes teenivad alla selle, vajavad juba taskukohaseid elamispindu," rõhutas eestlasest arhitekt Andres Sevtsuk Harvardi Ülikooli disainiteaduskonnast, kelle sõnul peaksid eraarendajad panustama rohkem odavate elamispindade ehitusse.

Eestlasest arhitekt Andres Sevtsuk Harvardi Ülikooli disainiteaduskonnast rääkis Tallinna linnafoorumil taskukohaste elamispindade loomise vajalikkusest Tallinna südalinna. "Meil on Tallinnas olemas küll munitsipaalelamud, mis on reeglina kesklinnast väljaspool ja mis on lisanud Tallinnasse taskukohase hinnaga elamispindu peredele, kes ei jaksa maksta tavalisi hindu," märkis Sevtsuk. "Kuid paljudes Euroopa linnades on rakendatud erasekotorite arendajatele ka seadus, mis käsib neil toota igast arendusest  teatud protsent, mis jääb tavaliselt 20-30 protsendi vahele, taskukohaste hindadega kortereid. See seadus tagab selle, et oleks tagatud kesklinnas taskukohase hinnaga elamispind."

Sevtsuk tõi näiteks Londoni, mille linnapea Sadiq Khani üks valimislubadus oli taskukohaste korterite piirmäära tõstmine praeguselt 35 protsendilt 50 protsendini. "Meil hetkel Tallinnas on see number 0 ja me peaksime mõtlema sarnaste lahenduste peale," ütles Harvardi teadur.

Taskukohaste elamispindade kättesaadavus on Sevtsuki sõnul eriti oluline, kuna kui kesklinnast kasuvad taskukohased elamisvõimalused, mis Tallinnas on juba juhtumas, siis kannatab sellega nii rahvastiku kasv kui majandus. "Produktiivsus langeb, kui inimesed peavad kulutama ebaproportsionaalseid summasid oma sissetulekust, et reisida kesklinnas asuvatesse töökohtadesse oma äärelinnas asuvatest taskukohastest elamispindadest," nentis ta.

Tallinnas varjab Sevtsuki sõnul probleemi asjaolu, et enamik leibkondi omavad oma kodu. "Nende seas on veel palju nõukogudeaegseid kortereid, see taristu aga ei sobi uue põlvkonnale koduostjatele. Meid ootab ees tõsine elamispindade kalliduse probleem- kui vaadata Tallinna kesklinnade üürihindu ja noorte perede, üliõpilaste ja üksikute noorte sissetulekuid, siis on need juba proportsioonist väljas."

Kuigi taskukohaste elamispindade loomist võib Sevtsuki sõnul jätkata ka praegust munitsipaalmajadele keskenduvat strateegiat kasutades on tema hinnangul mõtekam nõuda hoopis arendajatelt, et umbes 30% elukohtadest oleks kättesaadaval tasukohaselt. "Nendesse korteritesse võivad kandideerida pered, kelle sissetulek on 50-70% linna või maakonna keskmisest sissetulekust. Üür peaks olema koos kommunaalkuludega 30% bruto sissetulekust. Üürihinda korrigeeritakse igal aastal vastavalt pere sissetulekule ja  kui sissetulek ületab piirmäära siis rakendub turuhind," selgitas Sevtsuk lisades, et näiteks 1000 eurose kuusissetulekuga pere puhul ei tohiks üür koos kommunaalidega ületada 300 eurot.

"Tallinnas maksab praegu keskmine üürikorter 600 eurot kuus, millele lisanduvad kütte ja kommunaalkulud, kokku circa 800 eurot. Et igakuine kulutus jääks 30 protsendi juurde peab pere sissetulek olema vähemalt 2600 eurot. Need, kes teenivad alla selle vajavad juba taskukohaseid elamispindu," rõhutas Sevtsuk. "Nõudlus taskukohaste elamispindade järgi on juba olemas."

Sevtsuki sõnul toimiks pakutud lahendus Tallinnas väga edukalt, kuna hetkel on käimas elumajade aktiivne uusehitus. "Peame vaatama Tallinnas munitsipaalkorterite laiendamisele kesklinna ja samas vaatama ka erasektorite panust taskukohaste elamispindade loomisele uutesse piirkondadesse nagu Tallinna sadam ja mereäärsed alad."

Laadimine...Laadimine...