INDREK NEIVELT: Rikkuse suurem maksustamine on õiglane

"Rikkuse suurem maksustamine oleks ühiskonna kui terviku seisukohalt väga õige ja õiglane. Ei ole võimalik lükata maksukoormust veel rohkem nende tööinimeste peale, kelle sissetulekud on niigi väikesed," ütleb ärimees Indrek Neivelt, kes rääkis riigikogu hiljutisel maksudebatil taas astmelise tulumaksu ja varamaksude vajalikkusest.

Pilt: Scanpix

INDREK NEIVELT: Rikkuse suurem maksustamine on õiglane (2)

Meelis Piller

"Rikkuse suurem maksustamine oleks ühiskonna kui terviku seisukohalt väga õige ja õiglane. Ei ole võimalik lükata maksukoormust veel rohkem nende tööinimeste peale, kelle sissetulekud on niigi väikesed," ütleb ärimees Indrek Neivelt, kes rääkis riigikogu hiljutisel maksudebatil taas astmelise tulumaksu ja varamaksude vajalikkusest.

Hansapanga eksjuht Indrek Neivelt pidas riigikogus toimunud maksudebatil kõne sellest, kuidas Eesti maksusüsteemi on vaja muuta, et ühiskond oleks õiglasem, me saaksime maksude kaudu parema tervise ja kaitseks rohkem oma loodust. Pealinn küsis üle, miks ta nii tuliselt rikkuse suuremat maksustamist toetab.

Paljude astmelise tulumaksu vastaste tüüpiline jutt on see, et inimene on teinud eluaeg palju tööd ja näinud vaeva ja siis hakatakse ta käest rohkem raha nõudma.

Asi on niimoodi, et tööd saab ikka ainult 24 tundi ööpäevas teha. Rohkem ei saa ja siin on maksufilosoofidel alati küsimus – kui palju on edu taga õnne ja kui palju on tegemist töökusega, kust see piir läheb? See ei ole ainult nii, et ma sain rikkaks, sest tegin palju tööd. Tööd teevad paljud.

Soovitate astmelist tulumaksu, aga kas ühiskond on selleks valmis?

Seda peab uurima. Mis asi see astmeline on – sellest on tehtud nagu mingisugune tont või koll. Oletame, et kui paneme näiteks esialgu ühe astme juurde, paneme sinna näiteks 30 protsenti tulumaksu – et mis siis juhtub?

Meie maksusüsteem on kinni 90ndates, aga siis oli maksude maksmine distsipliin ning maksude kogumise võimekus teine. Samuti ei olnud rikkust, mida maksustada. Lisaks, et veel 15 või rohkem aastat tagasi puudus kapital – siis, kui meil tehti seesama ettevõtte tulumaksuvabastus.

Praegune olukord on hoopis teine, meil on väga korralikult töötav maksuamet, meil on väga hea distsipliin maksude maksmisel ja maailmas on juba mõnda aega kapitali ülejääk. Samal ajal on ka rikkuse kontsentratsioon üks maailma suurematest probleemidest. Ehk siis maailm on muutunud ja muutub aina kiiremini, muutuma peab ka maksusüsteem.

Kas astmeline tulumaks peaks omamoodi pidurdama ka ületöötamist ja soodustama puhkamist, nagu väidate?

See oli mul lihtsalt üks tore näide minu isiklikust tuttavast, kes töötas kunagi hästi palju. Ja siis ühel hetkel vaatas, et ületundide eest maksab poole maksudena riigile. Nüüd on tal pere ja nii edasi. Enne oli üksik ja muudkui töötas.

Astmeline tulumaks aitab esiteks paljudel ületöö tegijatel jõuda olulisemalt tasakaalustatuma elu poole, ja teiseks, kui me vaatame tulevikku, siis oleks hea, kui tööd jätkuks kõigile. Ei ole hea, kui osa teeb 70-80 tundi nädalas ja teistel pole üldse tööd. See suunab selgelt inimeste käitumist.

Ja kõige kõrgem tase ei pea olema 50%, vaid näiteks 25-30%. See ei hirmuta kedagi ära, aga eelarvele on mõju olemas.

Samuti arvan, et tuleks üle vaadata ka ettevõtte tulumaksusüsteem. Ei ole midagi loogilisemat kui see, et kui firmal läheb hästi, siis jagab ta seda ka teistega, eriti oma kogukonnaga. Samuti on mitmed spetsialistid ja omavalitsusjuhid arvanud, et ettevõtte tulumaks peaks laekuma kohaliku omavalitsuse eelarvesse, vastasel juhul ei ole kohalikul omavalitsusel ega kohalikel huvi suurte tööstusinvesteeringute vastu. Jah, arvan samuti, et see oleks väga loogiline. Ja veel kord: see määr ei pea olema ülemäära suur.

Mis palgatulust alates võiksid olla kõrgemad maksud?

Kõrgemad maksud peaksid algama kahe-kolme keskmise palga pealt või midagi sellist. Aga jällegi – peab statistikat vaatama ja inimesed peavad uurima, et kustkohast see piir läheb. Idee poolest on tähtis see, kuhu suunas tuleks liikuda ja kuhu suunas maailm läheb, mitte minnes veel konkreetsete numbriteni.

Astmeline tulumaks on igas kõrgelt arenenud riigis. Ei saa ju olla nii, et kõik meist rikkamad riigid on eksinud.

Kas Eesti jõukad on valmis varade ja tulude maksustamiseks? Jüri Mõis, Olari Taal, Parvel Pruunsild jt ärimehed on juba kirjutanud, et varamaksud on mõistlikud.

Veel kord, eelarve on vaja täita, kuidagi on vaja raha maksta. Ei ole võimalik lükata maksukoormust veel rohkem nende tööinimeste kaela, kelle sissetulekud on niigi väikesed. See lihtsalt ühel hetkel käriseb koost. Minu arvates on oluline vähendada palgamakse keskmise ja madala sissetulekuga inimestel,  suurendada varadelt võetavaid makse ja maksustada rohkem suuremaid tulusid.

Kogu maailmas räägitakse viimasel ajal palju mitte ainult tulude, vaid ka rikkuse suuremast maksustamisest. See oleks ühiskonna kui terviku seisukohalt väga õige ja õiglane. Küsimus on ainult, mida ja kuidas maksustada – kas kinnisvara või ka aktsiaid ja osakuid või rikkust tervikuna, nagu soovitab Ameerika Ühendriikide Demokraatliku Partei presidendikandidaat Elizabeth Warren. Need ei ole lihtsalt ühe poliitiku ideed, vaid nende taga on eri mõttekodade ajutrustid.

Nii näiteks soovitab Warren maksustada üle 50-miljonilist varandust kahe ja üle miljardilist varandust kolme protsendiga. Kuidas näiteks oleks, kui meil maksustada kõik vara, mis ületab 10 miljonit eurot, ühe protsendiga aastas? Või esialgu poole protsendiga? Kui mitu rikast eestlast lahkuks selle tõttu ja kui suur oleks aastane lisalaekumine eelarvesse?

Ma tegin eelmisel nädalal väikese küsimise oma tuttavate rikaste inimeste hulgas ja selgus, et üldiselt sellist lähenemist pooldatakse. Ettevõtjad saavad väga hästi aru, et samamoodi ei saa elu kaua jätkuda.

Maamaks kaotati suure hurraaga ära. Kas maksustada pompöösseid villasid või tühjalt seisvat kinnisvara?

Igal juhul tuleks maksustada. Nagu ma pakkusin välja ka selle, et näiteks mingisuguse turuväärtuseni ei ole maksu, aga üle selle on.
See on ühiskonna kokkuleppe küsimus. Loomulikult ei ole mõtet inimeselt, kes elab kahe-kolmetoalises Õismäe korteris, varamaksu võtta. Aga kui on ikkagi kusagil eramu, siis maamaksu ju praegu ei ole, ja see on natukene vale.

Varamaksud, sh kinnisvaramaks on pea igal pool Euroopas. Meil on kodualune maa maksust vabastatud, aga kui näiteks oleks kuni 100 000 eurost edaspidi maamaks, oleks jällegi natuke liikumine õiglasema ühiskonna suunas ja ka eelarve kosuks.

Samas ähvardavad mõned oma varad Eestist minema viia. Kas ärimeeste seas ei ole siis piisavalt patriotismi, et tahaks rohkem panustada Eestisse?

Kui on kinnisvaramaks, siis selle pealt ei koli kuhugi. Aga kui nüüd rääkida sellest maksust – et üleüldine varamaks, siis võib keegi kolida. Aga neid makse peakski tegema üle Euroopa. See ongi üle-euroopaline teema ning seda räägitakse praegu ka Ameerikas. Seda soovitavad mitmed mõttekojad.

Ütlesite, et peaksime rohkem maksustama pahesid. Alkoholi püüti rohkem maksustada, aga siis jooksid inimesed Lätti odavamat viina tooma. Kui kallis peaks olema viinapudel ja suitsupakk? Suhkrumaks?

Alkoholi- ja tubakaaktsiis peaks kindlasti laekuma haigekassa eelarvesse. Ja rääkides sellest, kui palju me suhkrut tarbime, siis oleks hädavajalik ka suhkru maksustamine, näiteks suhkruga jookide aktsiis.

Ma ei taha minna konkreetseks, kui palju peab näiteks limonaadile juurde panema, et oleks tunduvalt kallim kui vesi – selleks on palju-palju targemaid inimesi, kes teevad põhjaliku analüüsi. Väike maks limonaadile juurde ja uskuge, käitumine hakkab inimestel muutuma, eriti lastel. Lõunanaabrid lätlased on seda proovinud ja vähemalt nad ise arvavad, et see oli üks põhjus, miks Läti laste ülekaalulisus viimastel aastatel enam ei kasva. Kui vesi on poes odavam kui limonaad, siis laps ostab pigem vett.

Alkoholiaktsiisiga läks meil natukene üle võlli. Eks me õppisime, et ei ole üksinda siin maailmas.

Mõnel pool maailmas pole toiduainetel üldse käibemaksu või on see hästi madal. Peaksime eeskuju võtma?

Ma arvan, et näiteks ökotoit võiks olla ilma käibemaksuta või poole väiksema käibemaksuga. Ökotoit on praegu kallim ja me rikume tervist tegelikult, saastame organismi tavatoiduga.

Kas me peaks ka automaksu peale mõtlema, meil on ju üsna saastavad ja kallid autod. Milliseid maksustada?

Vot ma ei oska öelda. Igal juhul peab arvestama, et meil on hajaasustus. Me ei saa maainimest ka nöökida, kes peab palju sõitma.
Tegelikult oleks maailmas rohkem vaja maksustada mitte niivõrd tarbimist, vaid just loodusressurssi. Sest kui me mõtleme tarbimise peale, siis näiteks käsitöö on praegu samamoodi maksustatav käibemaksuga nagu plastmassist nõud.

Keskkonna saastamise juures peaksime rääkima rohkem sellest, kuidas me saastame oma põhjavett. Me ei peaks nii palju rääkima CO2-st, vaid just nimelt põhjaveest. Sellest, kui palju meie põllumajandus kasutab väetisi ja kemikaale. Minu arvates on vähemalt see palju suurem oht loodusele kui metsade raiumine.

Kas kõik tululiigid peaksid olema ühesuguse maksumääraga – dividendid, palgatulu, intressitulu? Praegu on anomaalia, et ärimeeste dividendid on madalamalt maksustatud kui palk.

Mina arvan, et osalt, väikses ulatuses jah, et ühtlustada inimestel kõik sissetulekud – pole vahet, kas on dividend või midagi muud.
Seda rääkis samal üritusel Dmitri Jegorov – ta ütles, et me oleme koos Taaniga ainsad riigid Euroopa Liidus, kus seda ei ole.

Usaldus SEB ja Swedbanki vastu on rahapesuskandaalide tõttu langenud, kuid miks see pole inimestele nii korda läinud, et nad tahaks tuua oma raha kodumaistesse pankadesse?

Inimene on inertne, võtab seda [rahapesuskandaali] lihtsalt kui meelelahutust.

Kas te arvasite, et rahapesuga võivad tegelikult olla seotud kõik suuremad Eesti pangad?

Ei, ei arvanud. Küsimus, kui palju seal seda rahapesu on ja kui palju kahtlasi tehinguid. Me ajame need praegu kõik segamini.

Valitsuse pensionireformi jõustudes saavad inimesed seni kogutud raha fondist raha välja võtta. Teie olete nimetanud  seni kehtivat kogumispensionisüsteemi lausa pärisorjuseks. Kuhu soovitaksite inimestel raha panna?

Laen tagasi maksta. Tarbimislaenud tagasi maksta, see on kõige parem soovitus.

Eesti Panga eksjuht Ardo Hansson ütles, et tema ei taha kaardiga maksta, vaid eelistab sularaha. Kuidas teiega on?

Mina maksan ikka kaardiga. Vahel harva sularahas.

Suurem tulu, suurem maks

• Enamikus riikides kogu maailmas on astmeline tulumaks. Tavaliselt on neli-viis astet vastavalt sissetulekule. Näiteks Soomes maksavad inimesed tulumaksu vähemalt 25%  ja kõige jõukamad kuni 65%.  Prantsusmaal ulatub maksuvahemik 5,5%-st 41%-ni, Saksamaal 14%-st 45%-ni ning Inglismaal jääb see 20 ja 45% vahele.

• Lisaks on igas riigis veel nullprotsendine maksuaste kõige väiksema sissetulekuga inimestele, kes ei maksa üldse makse.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...