Iris Pettai: vaesus ohustab üha rohkem inimesi

"Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus on jätkuvalt viiekordne, mis asetas Eesti 2016. aastal Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse," rääkis sotsioloog Iris Pettai ja lisas, et vaesus ei tähenda ainult madalat sissetulekut, see võib olla ka kehv ligipääs tervishoiule või haridusele.

Pilt: Albert Truuväärt

Iris Pettai: vaesus ohustab üha rohkem inimesi (2)

Kairi Ervald

"Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus on jätkuvalt viiekordne, mis asetas Eesti 2016. aastal Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse," rääkis sotsioloog Iris Pettai ja lisas, et vaesus ei tähenda ainult madalat sissetulekut, see võib olla ka kehv ligipääs tervishoiule või haridusele.

"Euroopas korraldatud uuringute põhjal on vaesus omandanud laiaulatusliku leviku, mistõttu väidetakse, et sihtgruppe, kes ei ole vaesusest ohustatud, jääb üha vähemaks," ütles sotsioloog Iris Pettai Pealinnale.

Sotsioloog ja MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhatuse liikme Iris Pettai sõnul elas 2007. aastal 19,5% Eesti elanikkonnast suhtelises vaesuses (2016.aastal -21,7 %).

"Elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus on jätkuvalt viiekordne, mis asetab Eesti ka 2016. aastal Euroopa ebavõrdseimate riikide esikümnesse," lausus Pettai.

Vaesus pole vaid vähe raha

Pettai selgitas, et vaesust hinnates ei pruugi tegemist olla vaid sissetulekute alusel mõõdetava nähtusega, vaid ka juurdepääsuga paljudele hüvedele ja teenustele ning kaupadele. "Sinna hulka kuuluvad ka näiteks erinevate terviseteenuste kasutamise võimalused, aga ka hariduse omandamise võimalikkus."

Teine oluline vaesuse näitaja, mida Pettai hinnangul sageli koos suhtelise vaesuse määraga vaadeldakse, on materiaalse ilmajäetuse määr, mis avaldub elukvaliteedis, mida inimene saab või ei saa endale lubada. Sinna hulka kuuluvad üüri- ja kommunaalkulude tasumine, kodupiisavalt soojana hoidmine, ettenägematud kulutused, üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömine, nädalane puhkus kodust eemal, auto, pesumasin, värviteler ja telefon.

Sügavas materiaalses ilmajäetuses elavad need, kes ei saa endale lubada vähemalt nelja eespool nimetatud 9-st materiaalse ilmajäetuse komponendist.

Vaesusel on kõrge hind

Pettai lisas, et sotsiaalmajanduslikult ebavõrdses ühiskonnas on rohkem sotsiaalseid riske ja inimeste endi riskikäitumist nagu alkohol, narkootikumid, õigusrikkumised jne.

"Vaesusel on kõrge hind, mis tuleb kinni maksta maksumaksjal: kindlustamata isikute tervishoiukulud, kodutute varjupaikade ja sotsiaalkorterite ülalpidamiskulud, toetused ja teenused vaestele, kuritegevuse otseste tagajärgede likvideerimine jne," nimetas Pettai ja lisas, et kõik riigid maailmas püüavad vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja piirata vaesuse levikut, rakendades selleks vastavaid sotsiaalprogramme.

Eestigi panustab vaesuse vähendamisse

Pettai hinnangul on kahtlemata praeguse valitsuse üks prioriteete vaesuse vähendamine ning seetõttu on tulumaksuvaba miinimum 500 eurot ning lapsetoetuste suurendamine igati tervitatavad sammud selles suunas.

"Paraku on vaesus liiga keeruline nähtus, et mõne üksiku meetmega vaesuse levikule piiri panna. Tegeleda tuleb kõigi nende põhjustega, mis vaesust toodavad," nimetas Pettai.

Pettai nimetas, et "Euroopa 2020" strateegias on sätestatud mitmed võtme eesmärgid vaesuse leevendamiseks, mida peab ka Eesti riik oluliseks. "Eesti eesmärk "Euroopa 2020" strateegias on vähendada suhtelise vaesuse määra, milleks on vaja vaesusriskist välja tuua ligikaudu 49 500 inimest," selgitas Pettai.

Töötus ja haridus on vaesuse võtmeküsimused

Kui inimesel pole tööd, siis puuduvad ka sissetulekud. "Eesti eesmärk on saavutada aastaks 2020 vanusegrupis 20-64 tööhõive määr 76% ja täiendavalt tööturule tuua ligikaudu 40 000 inimest," ütles Pettai.

Pettai lisas, et kindlasti on väljakutsed seismas ees ka haridussüsteemis, kus praeguse seisuga on õpinguid mittejätkavate noorte arv liialt suur.

Eesti eesmärk on vähendada põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu 9,5%-ni ja tõsta inimeste osalust elukestvas õppes," selgitas Pettai.

Eurostati teatel elas 2016. aastal Eesti elanikest 24,4 protsenti ehk 320 000 vaesuspiiril või sotsiaalse tõrjutuse ohus.

Eestis oli vaesusohu määr pärast sotsiaaltoetuste maksmist mullu 21,7 protsenti, võrreldes 2008. aasta 19,5 protsendiga. Alla vaesuspiiri elas 4,7 protsenti elanikest ning 5,8 protsenti elasid madala tööhõivega majapidamistes, kus täiskasvanud töötasid aasta jooksul vähem kui 20 protsendi ulatuses oma töövõimest.

Eesti vaesuspiiriks loeti üksisiku puhul aastast sissetulekut suuruses 5187 eurot ning kahe täiskasvanu ja kahe alla 14 aastase lapsega majapidamiste puhul 10 892 eurot.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...