Jako Salla ühiskonna rollist perevägivalla lõpetamisel: ohver kardab, politsei poole pöördub enamasti pealtnägija

"Enamasti saab ohver kannatada kümneid ja kümneid kordi enne, kuni ta pöördub politsei poole," rääkis sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla. "Tuntakse häbi või süüdistatakse ennast, uskudes, et ju ma olin selle ära teeninud," lisas Salla, et ohvrid kardavad ka tagajärgi, mida politsei poole pöördumine kaasa tuua võib.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Jako Salla ühiskonna rollist perevägivalla lõpetamisel: ohver kardab, politsei poole pöördub enamasti pealtnägija

Sandra Lepik

"Enamasti saab ohver kannatada kümneid ja kümneid kordi enne, kuni ta pöördub politsei poole," rääkis sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla. "Tuntakse häbi või süüdistatakse ennast, uskudes, et ju ma olin selle ära teeninud," lisas Salla, et ohvrid kardavad ka tagajärgi, mida politsei poole pöördumine kaasa tuua võib.

Lähisuhtevägivalla ohvrititest julgeb abi küsida hinnanguliselt kõigest 30-40%. "Lähisuhtevägivalla ohvreid on tegelikkuses kümnetes tuhandetes," kinnitas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla, et täpset arvu ei oska keegi öelda. "Politseini jõuab kõigest väike osa."

Politsei poole pöördutakse alles pärast mitmeid vägivallaakte

Lähisuhtevägivalla ohvreid on lastest vanuriteni. Enamasti ohvrid riigi poole lähisuhtevägivalla juhtumites ei pöördugi. Suur tõenäosus on sellel, et vägivallast teavitabki keegi teine kui ohver ise.

"Enamasti saab ohver kannatada kümneid ja kümneid kordi enne, kuni ta pöördub politsei poole," rääkis Salla. "Tuntakse häbi või süüdistatakse ennast, uskudes, et ju ma olin selle ära teeninud," lisas Salla, et ohvrid kardavad ka tagajärgi, mida abi poole pöördumine kaasa tuua võib.

Enamikul juhtudel lähisuhtevägivallast on mängus alkohol. "Alkohol paneb inimesi tegutsema nii, nagu nad ratsionaalselt kaine peaga ilmselt ei toimiks," selgitas Salla.

"Mõnikord usutakse, et tegu pole niivõrd tõsise asjaga, et sellepärast politsei või mõne muu asutuse poole pöörduda," nentis Salla.

Alternatiive abi leidmiseks on erievaid

Politsei ei olegi üks ja ainus lahendus ohvrile. "Enamik inimesi ei räägi kellelegi midagi või leiab abi lähedastelt, psühholoogidelt või mujalt."

Täna räägitakse ja teadvustatakse probleemi rohkem ning võib eeldada, et selle tõttu julgevad ka pealtnägijad aina rohkem reageerida. "Lisaks politseile helistatakse ka ohvriabi kriisitelefonile, kus saab anonüümselt pidada nõu just teavitajale sobilikul viisil."

Kõige parem variant ohvrile on pöörduda siiski oma lähedaste poole, keda saab usaldada. Kõige paremini ohvrit tundes aitavad just nemad leida ohvrile kõige parema viisi edasi toimimiseks.

Tänapäeval on võimalused nii ohvrile kui ka pealtnägijale vägivallast teavitamiseks ja abi saamiseks paremad kui kunagi varem. "Igaüks saab valida just selle viisi lahenduse otsimiseks, mis talle kõige paremini sobib," ütles Salla, et kõige raskem ongi teha esimene samm abi saamise suunas.

Laadimine...Laadimine...