Jane Snaith: haridussüsteem eirab laste emotsionaalseid ja füüsilisi vajadusi

"Eriti tundlikud on sellise ignoreerimise osas lapsed, kes on juba tunda saanud kõige hävitavamat lapse psüühikale  - ükskõik kas füüsilise või emotsionaalse kontakti kaotamist oma esmaste hooldajate ja sünniperekonnaga," nentis MTÜ Igale Lapsele Pere eestvedaja Jane Snaith.

Pilt: Scanpix

Jane Snaith: haridussüsteem eirab laste emotsionaalseid ja füüsilisi vajadusi

"Eriti tundlikud on sellise ignoreerimise osas lapsed, kes on juba tunda saanud kõige hävitavamat lapse psüühikale  - ükskõik kas füüsilise või emotsionaalse kontakti kaotamist oma esmaste hooldajate ja sünniperekonnaga," nentis MTÜ Igale Lapsele Pere eestvedaja Jane Snaith.

Miks suunavad koolid ja lapsevanemad jätkuvalt lapsi väiksematesse koolidesse? Populaarsust koguv kaasava hariduse kontseptsioon kehtib juba kaheksandat aastat, kuid koolides pole ikkagi piisavalt spetsialiste või olemasolevatel tugitöötajatel oskusi, kes mõistaksid erivajadusi märgata ja nende mitmekesisusega, aga ka laste käitumisraskustega toime tulla, tõdeb Snaith.

Kindlasti on muidki põhjuseid, aga sealhulgas üheks ja mitte vähe oluliseks on see, et mõiste "kiindumus", mitmesuguste kiindumusmustrite sümptomid, diagnoosi parameetrid ja kriteeriumid ning kiindumusteraapia ei ole Eestis veel saanud lastega seotud kutsealade spetsialistide (sotsiaalpedagoogide, õpetajate, kasvatajate, noorsootöötajate jt) igapäevatöö osaks. 

Selle eesmärgi poole liikumiseks ongi MTÜ Igale Lapsele Pere on välja andnud eesti keeles järjekordse tõlkeraamatu, Nicola Marshalli "KIINDUMUSSUHE. Käsiraamat õpetajatele" (Praktilised põhitõed õpetajatele, hooldajatele ja koolide tugispetsialistidele).

Lähisuhetest tulnud häire väljendub haridusliku erivajadusena

"Haridusmaastikul ei ole veel piisavalt laialt arenenud diskussioon koolikeskkonnast, mis on nii miljööteraapiline kui ka austab lapse arengu bioloogilisi vajadusi. Maailm, milles me praegu elame, on bioloogiliselt lugupidamatu; see ei arvesta paljude meie kõige põhilisemate inimlike vajadustega ja kisub meid sageli eemale terviklikest eluviisidest kahjulike poole. Loomulikult saavad mõjutatud ka lapsed, kelle lähisuhetes kujunevad häired liiguvad nendega kaasa kooli ja seal väljendubki suurem osa nendest keerulise käitumisena või nn haridusliku erivajadusena," nentis Jane Snaith, MTÜ Igale Lapsele Pere eestvedaja ja raamatu tõlkija.

"Selles kontekstis peavad muutuma ka koolid, mitte ainult perekond ja suhtlemine lastega. Haridussüsteemi jaoks on justkui sundmõtteks kujunenud kognitiivsele arengule keskendumine ja see ignoreerib peaaegu täielikult laste emotsionaalseid ja füüsilisi vajadusi. Eriti tundlikud on sellise ignoreerimise osas lapsed, kes on juba tunda saanud kõige hävitavamat lapse psüühikale  - ükskõik kas füüsilise või emotsionaalse kontakti kaotamist oma esmaste hooldajate ja sünniperekonnaga," rääkis Snaith.

Kaasav haridus ei sobi kõikidele lastele

"Häiritud kiindumusega või varase lapseea traumat kogenud laste jaoks on populaarne "kaasav haridus" hoopis vastupidise efektiga – sest enne kui lapsel ei ole taastunud turvaline kontakt usaldusväärse täiskasvanuga, on tema kontaktide arendamise eakaaslastega kas pärsitud või ei vasta see nõutavale arengule. Samuti on sotsiaalsetes suhetes ülierutuva lapse õpivõimekus madalam tema kõrgema stressitaseme tõttu. Seda peavad lastega töötavad õpetajad ja teised spetsialistid silmas pidama esmajärjekorras," lisas Snaith.

Kuigi suunatud inimestele, kes töötavad haridus - ja muudes lastega töötavates keskkondades (noortekeskused, lasteaiad, päevahoiud, pühapäevakoolid jms), on siin kompaktset ja praktilist lugemist ja teadmisi kõigile, kellel on vaja mõista lapse käitumist, reaktsioone ja last läbi kõigi tema väljakutsete aidata.

Raamatu väljaandja on MTÜ Igale Lapsele Pere (www.kasupered.ee).

Raamatut on võimalik soetada MTÜ Igale Lapsele Pere kaudu, iga raamatu ost toetab ka ühingu tegevust, mis koondab perekondi ja vanemaid, kes kasvatavad või on valmis kasvatama vanemliku hooleta jäänud lapsi. MTÜ missiooniks on toetada, tugevdada ja säilitada vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud laste turvalisus, heaolu ja inimväärikus.

 

Raamatust lähemalt:

Tõlkinud Jane Snaith, Elen Kinnep

Keeleliselt toimetanud Elen Kinnep, Margit Raias

Kaane kujundus Annika Mai Kreitsman

Sisu kujundus Janek Saareoja

Laadimine...Laadimine...