JÜRI ENNET: Spordis pettunud noori ootab ANTS

80% alaealiste toime pandud vägivaldsetest kuritegudest on seotud alkoholiga või oli noor sel ajal narkootikumide mõju all, kirjutab psühhiaater Jüri Ennet.

Pilt: Scanpix

JÜRI ENNET: Spordis pettunud noori ootab ANTS (1)

Jüri Ennet

80% alaealiste toime pandud vägivaldsetest kuritegudest on seotud alkoholiga või oli noor sel ajal narkootikumide mõju all, kirjutab psühhiaater Jüri Ennet.

Klassikaliseks alkoholismi tunnuseks on, kui inimene muutub agressiivsemaks ja vägivaldseks ega suuda ennast pidurdada. Ka armukadedus tekitab agressiivsust küllaltki jõhkral kujul. Kodune lastevanemate mudel kandub suurel määral ka lastele.
Minu kui psühhiaatri mõtted keerlevad laste kodu- ja koolivägivalla ümber. Keerlevad ka nn tänavalaste ümber. Kes teab, palju neid on? Koolist langeb igal aastal välja umbes 1500 õpilast. Kes nendega tegeleb?


Muremõtted keerlevad ka kooliõpilaste stressi, depressioonide ja enesetappude ümber. Enesetapud koolis ja kõrgkoolis viitavad kasvatus- ja koolisüsteemi süsteemsele veale.


"Kartsin juba lapsena, et muutun selliseks nagu isa – närviliseks, vägivaldseks inimeseks –, ning kahjuks täpselt nii see ongi. Lootsin, et see läheb minust mööda... Ma ei saagi aru, kas see on mul lapsepõlvest, kasvatusest või geenidest... Kas üldse midagi seda muudab?" – Nii küsivad paljud minu vastuvõtule tulnud patsiendid.


Koolivägivald, arvutisõltlased ja füüsiline kidumine, uimastiproovijad ja -sõltlased. Teame, et paljud HIV-positiivsena registreerituist on süstivad narkomaanid, aga kui palju on veel uimastite kuritarvitajaid? Kui palju alkoholilembeseid kooliõpilasi, kui palju suitsutüdrukuid ja suitsupoisse? Pärast seda loendit peab tekkima hingevalu meil kõigil, mitte ainult psühhiaatril.


Üksinda lollusi ei teeks


Neid hingevaluga seotud mõtteid saab muuta, muutes meie suhtumist nendesse küsimustesse, muutes meie tegusid ja sotsiaalseid olusid. Toon välja mõned eelpool mainitud probleemidega seotud aspektid, mida psühhiaatrina oma igapäevatöös tähele olen pannud.


Noored ei julge ega oska suhelda, sest kardavad eksida ja teiste naerualuseks saada. Nii eralduvad nad seltskonnast-sõpradest ning suhtlevad peamiselt arvutiga ja nutitelefoni vahendusel.


Suhtlemisjulgust saab ka oma gängis kerge "laksu all" olles. Tähelepanu ja tunnustuse nimel  kasutavad noored pseudovõtteid – agressiivsus peaks nagu näitama tegelase julgust. Sellised tegelased on aga hingeliselt arad, nö katkise hingeeluga, üksinda nad seda lollustükki ei teeks. Seega peab kool üha enam kasvatama noortes suhtlemisoskust ja -julgust. Seda teeb ka sportimine. Agressiivsed noorukid on tihti psüühiliselt mõranenud isiksused, psüühiliselt haiged vajavad aga ravi ning õigele elurajale juhtimist.
Bioloogilised jõud – instinktid – nõuavad oma osa, tungid kutsuvad suhtlema vastassugupoolega. Kui aga suhtlemisoskust ei ole õpetatud, võtavad noored "õpetust ja julgust" A.N.T.S.-u käest – see tähendab alkoholi, narkootikume, toksilisi aineid ja suitsu,  millega nad püüavad oma suhtlemispuuet kompenseerida.


Uimastite tarvitamine algab tavaliselt nn lubatud ainete proovimisest, nagu seda on tubakasuits ja alkohoolsed joogid, ning sellele järgnevad "lendstardist" juba tõsised narkootikumid, mille üledoos toob meile sadakond surmajuhtu aastas.


Alkohooliku või narkomaani seemnerakud, tüdrukutel munarakud saavad tõsiselt vigastatud ja see mõjutab rängalt tulevikku, meie järglaste tervist.


Tossuseltskonnas lihtsam


Nii A.N.T.S.-u ennetamisel kui ka selle tekitatud probleemide ravi- ning rehabilitatsioonitöös on kehakultuuri ja spordi oluline osa teada-tuntud. Bioloogiliselt ja ka sotsiaalselt on noored spordilembesed, nad kasutavad trennivõimalusi ning soovivad võistelda. Kui aga võimed tipprekorditeni ei küüni, siis jätavad paljud treenerid ja organisatsioonid nn tervisesportlased vaateväljast eemale ning keegi ei motiveeri harrastajaid jätkama.


Viiendik noortest hakkab illegaalseid uimasteid tarvitama just pärast spordiga lõpu tegemist. Sport on võimas ravivahend ja samas tähtis tulevase ema-isa tervise seisukohalt, kaitsevõimelise ja töövõimelise elanikkonna kasvatamiseks ja aktiivse eluea pikenemiseks.


Ligi viiendik 15-aastastest poistest ja kümnendik tüdrukutest suitsetab peaaegu regulaarselt, sest nn tossuseltskonnas on lihtsam suhelda. Sellisest "pisiasjast" aga hakkabki  murelaviin veerema.  


Eeskujud kodus, koolis, ühiskonnas, meedias on olulised. Neid meil ju veel on!

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...