Kaia Iva: Dementsete abistamisega peame tegelema terviklikult

"Dementsusega inimese hooldamine võib olla füüsiliselt, majanduslikult ja vaimselt koormav. Piisava, õigeaegse ja pädeva toe pakkumisel tagame abivajajale turvalise keskkonna ning vähendame sellega ka lähedaste koormust." ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva täna EELK Diakooniahaigla külastusel

Pilt: Eva-Liisa Luhamets

Kaia Iva: Dementsete abistamisega peame tegelema terviklikult

Toimetaja: Kairi Ervald

"Dementsusega inimese hooldamine võib olla füüsiliselt, majanduslikult ja vaimselt koormav. Piisava, õigeaegse ja pädeva toe pakkumisel tagame abivajajale turvalise keskkonna ning vähendame sellega ka lähedaste koormust." ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva täna EELK Diakooniahaigla külastusel

"Diakooniahaigla on üks nendest vähestest, kes teenust pakub ja kellel pikaaegse töö tulemusena on vajalikud oskused olemas ning kes on neid ka teistele jaganud," ütles Iva.

EELK Tallinna Diakooniahaiglas pakutakse hooldusravi, hospiitsteenust, koduõendus- ning pansionaaditeenust. Diakooniahaiglas on ka osakond, mis on mõeldud neile, kellel krooniliste haiguste tulemusena on tekkinud mäluhäired ja dementsuse sündroom ning kelle toimetulek kodustes tingimustes on muutunud raskeks. Haigla tööst andsid ülevaate haigla juht Jelena Leibur ja dementsusosakonna juhataja Hanna-Stiina Heinmets.

Minister tunnustas haigla asjatundlikku ja hoolivat suhtumist oma klientidesse.

"Personal teeb oma tööd hingega ning head koostööd ka klientide pereliikmetega. Samuti on haigla kaasanud oma töösse ka vabatahtlikke, kellest mitmed on Eestis elavad välismaalased," ütles minister. "Kõik olemasolevad ressursid tuleb ära kasutada, et pakkuda parimat tuge nii abivajajale kui tema hooldajale."

2017. aastal kiitis Vabariigi Valitsus heaks sotsiaalministeeriumi esitatud ettepanekud hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude rahastamiseks aastatel 2018–2021. Valitsus eraldas 16,4 miljonit eurot hoolduskoormuse vähendamiseks, sh eraldati eelarvelised vahendid dementsuse kompetentsikeskuse loomiseks, mille eesmärk on tõsta nii inimeste teadlikkust dementsusest ja abi saamise võimalustest, kui ka parandada tervishoiu- ja hoolekandeteenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Lisaks eraldati 1,2 miljonit eurot olemasolevate teenusekohtade kohandamiseks dementsuse diagnoosiga inimestele.

Eestis on dementsus tugevalt aladiagnoositud, moodustades umbes 10% tegelikest juhtudest. Eestis hinnatakse olevat umbes 15 000-17 000 dementsussündroomiga inimest. Keskmiselt lisandub aastas 3500 dementsussündroomi diagnoosiga inimest.

Laadimine...Laadimine...