Käo keskus aitab vaimse puudega inimeste peredel eluga toime tulla

Vaimse puudega inimestele toimetulekut õpetav keskus saab remondiga 19 kohta juurde ning võib aidata vanematel senisest enam öösel või ka pikemat aega pidevast hooldamisest puhata.

Pilt: Albert Truuväärt

Käo keskus aitab vaimse puudega inimeste peredel eluga toime tulla

Urmas Kaldmaa

Vaimse puudega inimestele toimetulekut õpetav keskus saab remondiga 19 kohta juurde ning võib aidata vanematel senisest enam öösel või ka pikemat aega pidevast hooldamisest puhata.

Käo tugikeskuse Maleva tänava maja pakub tugiteenuseid sügava ja raske intellekti- ja liitpuudega inimestele. Viimasest põhjalikust remondist keskuse hoonetes on möödas 22 aastat ja nüüd on kavas võtta ette tõsine uuenduskuur.

Maleva keskus hoolitseb selle eest, et intellektipuudega inimesed ja nende pered tuleksid oma eluga toime. "Me oleme ellu kutsutud perekondade toetamiseks, et nad saaksid tuua oma täisealise lapse päeva ajaks meile hoida ja samal ajal ise käia tööl või puhata," selgitas keskuse teenustejuht Merike Merirand. "Samal ajal me ka arendame, toetame ja õpetame puudega inimesi."

Kuna Maleva keskuses tegeldakse kõige raskema intellektipuudega inimestega, siis on Meriranna sõnul eriti oluline  luua neile rutiinne keskkond ja turvatunne. "See tähendab, et meil peavad olema ruumid, kus puudega inimene saab võimalusel puhata ja kuhu teda vajadusel teistest eraldada," selgitas Merirand. "Intellektipuudega inimene tahab teada, millal, kellega ja kus ta midagi tegema peab, mis hakkab toimuma, millal tegevus algab ja lõpeb, mis sellele järgneb ning kuhu peab minema. Ilma selge teadmiseta võib ta sattuda segadusse, äärmisel juhul endast välja minna, agressiivseks muutuda. Vastavalt puudega inimese toimetulekuvõimele õpetame neile igapäevaelu- ja eneseteenindusoskusi. Õpetame aiandus- ja kodumajapidamistöid ja kõige lihtsamaid tegevusi: riietamist, hammaste pesemist jne. Keskuses tegutsevad lisaks muusika-, käsitöö-, aiandus-, savitöö-, puhastus-, suhtlemis- ja lavatöö ringid, kus puudega inimesed saavad vastavalt oma huvidele ja soovile osaleda. Osutatakse ka eri teraapiaid."

Oluline väikseimgi pisiasi

Remont muudab ruumide funktsiooni ning nende siseviimistlust, samuti vahetatakse välja uksed ja aknad. Seinad ja katus saavad  lisasoojustuse, katus ka uue katte. Maja tehnosüsteemid lähevad uuendamisele, energia säästmiseks paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioon.

"Eesmärk on projekteerida ruumid ümber nüüdisaegseks ja  erivajadustega inimestele sobivaks, remontida erinõudeid arvestades kogu maja," ütles linnavaraameti ehituse ja halduse osakonna projektijuht Jaanus Anni. Erinõuded ei tähenda tema sõnul väga suurt erinevust võrreldes tavapärase ehitamisega, lihtsalt kõigis pisiasjades tuleb arvestada tugikeskuse klientide tervise ja turvalisusega.

Maleva keskuse kliendid vajavad terve elu kõrvalist abi ja suurt hooldust. "Nende vanemad tulevad toime tänu sellistele keskustele, nagu meie oleme," lausus Merirand. "Päeval saab  klient meil viibida, õhtust peale peab lapsevanem ise tema  arendamise ja hooldamisega tegelema. Kahjuks ei saa siiski kõik vanemad tööl käia, sest mõni puudega inimene vajab oma terviseseisundist tulenevalt ööpäev läbi pidevat kõrvalabi."

Kuna Maleva keskuses käivad puudega inimesed ei oska sageli kõnelda, siis aidatakse neil end arusaadavalt väljendada. "Selleks kasutame oma töös pilte, fotosid ja lihtsustatud viipeid," rääkis Merirand. "Kui puudega inimese õpetamisel on samu meetodeid juba lapseeas kasutatud, siis vähemalt pildikeeles õpivad nad enese väljendamise ära. Neil on vajadusel kaasas pildipank ja siis nad saavad näidata, et tahan süüa, tahan puhata jne. On ka neid, kes pildist aru ei saa, nende puhul kasutame esemeid. Lusika näitamine tähendab näiteks söömist."

Abi kuni 21 ööpäeva kuus

Praegu võib Maleva keskuses korraga abi saada 24 inimest, kuid pärast remonti lisandub neile veel 19 kohta. Keskuse teenustejuhi Meriranna sõnul tuleb neil remondi ajaks leida ajutine rendipind, aga sellele on juba ka mõeldud.

Pärast remonti tahab Maleva keskus hakata pakkuma rohkem ööpäevaringset teenust, siis saab vanem jätta oma täiskasvanud lapse sinna ka ööseks. Jätkub ka nädalahoiuteenus, kus vanemal on võimalus tuua puudega inimene keskusse, kus tema eest hoolitsetakse kuni 21 ööpäeva kuus. Vanem saab sel ajal töötada, komandeeringus või teatris käia, puhata, reisida või ennast ravida.

Mullu alustati koos Viimsi vallaga ööpäevaringse intervallhoiuteenuse pakkumisega, mis oma sisu poolest ei erine nädalahoiuteenusest, kuid lapsevanem peab ise tööl käima.

Aprilli algul sõlmis Tallinna linnavaraamet Maleva maja kordategemiseks AS-iga Resand projekteerimislepingu. Remont peaks algama tuleva aasta märtsis, kuid selle kindlat algusaega pole veel määratud. Arvestuste järgi kestab ehitus aasta aega ja läheb koos projekteerimise ja mööbliga maksma 1,4 miljonit eurot.

Laadimine...Laadimine...