KÄRT MERE:  Eestis 99% inimestel katus peakohal ja enam keegi ei nälgi

"Lastetoetuste tõus ja paremini kättesaadavad sotsiaalteenused aitavad ka vaesematel peredel paremini toime tulla ja miks ka mitte suvel puhkuste ajal väiksemaid reise ette võtta," ütles Eesti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise MTÜ juhataja Kärt Mere, kelle sõnul liigutakse vaesusest üha enam välja.

Pilt: Scanpix

KÄRT MERE: Eestis 99% inimestel katus peakohal ja enam keegi ei nälgi

Kairi Ervald

"Lastetoetuste tõus ja paremini kättesaadavad sotsiaalteenused aitavad ka vaesematel peredel paremini toime tulla ja miks ka mitte suvel puhkuste ajal väiksemaid reise ette võtta," ütles Eesti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise MTÜ juhataja Kärt Mere, kelle sõnul liigutakse vaesusest üha enam välja.

Rahalisest kindlustatusest tulenevat õnnelikkust on sotsiaalteadlased uurinud aastaid. Uuringutest on selgunud, et riigi jõukamad elanikud tajuvad end keskmiselt õnnelikumana kui vaesemad elanikud. Riikidevahelises võrdluses jõukamate ja vaesemate riikide keskmistes õnnelikkuse hinnangutes olulisi erinevusi ei ole,selgus  Statistikaameti 2016. aastal avaldatud uuringust.
Kas ja kui palju saavad aga vähekindlustatud pered peale toidulaua pärast muretsemise praegusel puhkuste ajal ka perekonnaga puhkusereisile sõitmist lubada?
 
Eesti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise MTÜ juhataja Kärt Mere hinnangul saavad kindlasti ka vaesemalt elavad inimesed endale midagi lubada. "Praeguseid pakkumisi vaadates võiks öelda, et mõni lühiajaline välisreis on soodsamgi kui näiteks Saaremaale minna," märkis Mere.
Mere lisas, et Eesti enda siseturg tundub naljakalt paigast ära olevat. "Siin küsitakse tihti hingehinda," nentis Mere.
 
Mere sõnul on aga proportsioone raske hinnata, kui konkreetsed sellekohased uuringud puuduvad. Teada on siiski see, et enamus inimestel on väike maakohakene olemas, kuhu suvel minna. "Tihti elavad ka sugulased maal või on inimesel endal mingi suvila, kuhu minna," sõnas Mere ja lisas, et olemas on ju ka linnalaagrid, mida kohalikud omavalitsused tihti doteerivad ja kuhu lapsed saavad minna.
 
Mere hinnangul on aga vaesemate perede olukord siiski aasta-aastalt paremaks läinud, kuigi konkreetseid uuringuid, näiteks ka selles kohta, kuidas pärast lastetoetuste tõusu on elu paremaks läinud, pole tema sõnul veel olnud. "Oluliselt kättesaadavamaks on aga muutunud paljud sotsiaalsed teenused," lisas Mere ja selgitas, et just hiljaaegu kolmanda lapse lisatoetuse maksmise jõustumine on suurematele peredele rohkem kindlustunnet juurde andnud.
 
Mere tõdes, et loomulikult on täiesti teistsuguses olukorras  need inimesed, kes elavad sotsiaalhoolekande asutuses ja sõltuvad toidupanga toidukottidest. "Kui vaadata suuremat pilti, siis on olukord muidugi natukene parem ja võib öelda, et kukesammukestega liigume me siiski õiges suunas," ütles Mere.
 
Mere hinnangul tuleb aga vaesusest rääkides arvestada ka seda, et tihti astub üldine elukallidus vaesuse vähendamisest sammukese ees. "Üldine suur pilt - taristu, teenused ja keskmine palk, palgavaesed - ega see kuskile ei kao. Ebareaalne oleks arvata, et kõike oleks võimalik lahendada ja ülikiiresti," selgitas Mere.
 
Üldist statistikat vaadates saab Mere sõnul aga igaüks aru tõsiasjast, et Eesti siiski on üks vaesemaid euroalasid.
 
Vaesuse peamiseks põhjuseks toob Mere ajaloolise tausta ja fakti, et Eesti stardipositsioon on olnud kehv. "Me armastame ennast võrrelda Baltikumi ja Põhjamaadega aga peab ütlema, et see rebimine Baltikumi poolepealt on suhteliselt võrdne hetkel. Tihti on üks natukene mõne asjaga ees või siis tagapool," selgitas Mere ja lisas, et tegelikult üritatakse ju kogu aeg "heaolu Euroopale" järele jõuda. “See, kuidas meil see õnnestub, on veel küsimus," lisas Mere.  
 
Küsima peaks Mere arvates ka seda, kuidas on kasutatud ressursse ja kas Euroopa Liidu Fondi rahad on jõudnud õigetesse kohtadesse ja sihitatud otstarbekalt. "Kas näiteks kohalikud omavalitsused võtavad vastu kõik võimalused, mida saaks ära kasutada? Küsimus on selles, kui aktiivsed on inimesed ise, kes kohapeal elavad. Kohalikel omavalitsustel oli mõni aeg tagasi võimalus taotleda raha, et käivitada erivajadustega laste hoidu või paindlikku laste hoidu," märkis Mere ja nentis, et tema küll kuulnud ei ole, et midagi niisugust siiski tehtud oleks.
 
"Alati saab süüdistada poliitikuid, erakondi ja valitsusi. Süüdlasi oleme me tegelikult väga kärmed otsima aga peeglisse vaadata ja mõelda, et mida saaks kuskil paremini teha, tihti ei osata," tõdes Mere.
Mere sõnul saab iga kodanik vaesuse vähendamiseks midagi ära teha, näiteks survestada vastavaid organisatsioone.
"Täna võib öelda seda, et 99% inimestel on katus peakohal ja enam ka keegi ei nälgi. Kui reisida Euroopas, siis võib tänavapildis veel kerjuseid ja kodutuid näha, Eestis ma sellist pilti pole kaua aega näinud," lõpetas Mere.
Laadimine...Laadimine...