Kauplused müüvad eakatele raha nimel keerulisi telefone

"Vanemad inimesed vajavad näiteks mobiiltelefoni ostmisel juhendamist, aga teenindajad ei taha selle peale aega kulutada," ütles linna tarbijakaitse juht Aave Jürgen. "Raha võtavad nad inimeselt vastu küll, sageli kõige kallima mudeli eest. Nii me siin iga päev meie poole pöörduvaid hädalisi aitame."

Pilt: Scanpix

Kauplused müüvad eakatele raha nimel keerulisi telefone

Ivo Karlep

"Vanemad inimesed vajavad näiteks mobiiltelefoni ostmisel juhendamist, aga teenindajad ei taha selle peale aega kulutada," ütles linna tarbijakaitse juht Aave Jürgen. "Raha võtavad nad inimeselt vastu küll, sageli kõige kallima mudeli eest. Nii me siin iga päev meie poole pöörduvaid hädalisi aitame."

1. jaanuaril 24. sünnipäeva tähistav linna hinna ja tarbijakaitse osakond õpetab tallinlasi tundma oma õigusi ja abistab neid kaubanduses tekkinud probleemide lahendamisel.


Osakonna juhataja Aave Jürgen selgitas, et tihti pakuvad müüjad inimestele meelega liiga keerulisi asju.


"Meile helistas eakas inimene, kes oli ostnud endale nutitelefoni, mille kasutamisega ta enam kodus hakkama ei saanud," tõi Jürgen näite. "Põhiline mure oligi selles, et kõik need nutitelefoni funktsioonid ja toimimised olid inimesele liiga keerulised. Ilmselt oligi talle müüdud liiga keeruline telefon. Soovitasin tal kohe esindusse tagasi minna ning paluda see vahetada lihtsamini töötava telefoniga. Läks paar päeva mööda, inimene helistas ning kurtis, et on parajasti esinduses, kuid teise telefoni vastu juba ostetud telefoni seal ei vahetata. Öeldi, et te pole seda ostnud e-poest ja sel juhul me ei vaheta. Rääkisin siis ise klienditeenindajaga ja küsisin, mis põhjusel nad ei vaheta seda telefoni välja ega paku inimesele lihtsamat, nuppudega telefoni. Teenindaja ütles, et aga mis tema siis selle telefoniga teeb, see on ju karbist välja võetud. Ma jäin veidi sõnatuks, aga küsisin siis, et kuhu te kõik need telefonid panete, mis te interneti teel ostetutest tagasi võtate. Need on ka ju karbist välja võetud. Teenindaja ei vastanud mu küsimusele, ütles ainult: "Ma ikkagi õpetasin talle, kuidas telefoniga ümber käia, mingu ära sellesama telefoniga." Selle peale veensin teda tasase häälega: "Olge kena, tulge inimesele vastu ja pakkuge talle ikka neid nuppudega telefone." Pärast  vaikust kostis teenindaja lõpuks: "No mis ma teiega siis ikka teen, eks vahetame lihtsama vastu." Läks veel paar päeva mööda, ostja helistas uuesti ja ütles: "Suur tänu teile, sain nüüd sellise telefoni, mida ma kasutada oskan.""


Töötajalt nõu ei saa


Müüjad ei selgita ka, kuidas keerulisemad mudelid töötavad. "Klienditeenindajad pole huvitatud inimeste juhendamisest, kuigi nad seda suurepäraselt oskavad," nentis Jürgen.  "Nad ei taha pakkuda inimestele sobivat kaupa, vaid püüavad sokutada kõige kallimaid variante. Vanemad inimesed vajavad õpetamist ja neile tuleb vähemalt kolm korda asjade kasutamist tutvustada, muidu läheb meelest ära. Aga teenindajad ei taha selle peale aega kulutada. Raha võtavad inimeselt vastu küll, sageli kõige kallima mudeli eest. Nii me siin iga päev meie poole pöörduvaid hädalisi  aitame."


Suurtes kaubanduskeskustes aga ei olegi tihti töötajat, kelle poole pöörduda. "Väiksemates poodides tuli kohe keegi ligi ja küsis, kuidas saab aidata, nüüd sellist asja enam pole," rääkis Jürgen. "Öeldakse, et pöörduge administratsiooni poole, aga siis tuleb ju juba müügisaalist välja minna!"  


Müügisaalis käivad ringi kaupade riiulitele paigutajad – nad ei ole kaubatundjad ega oskagi inimestele nõu anda. Just seetõttu ollakse sageli ostus pettunud ja tahetakse kaup tagasi tuua. Toiduainete puhul kehtib küll nõue, et need peavad olema märgistatud, aga sageli on kirjad nii väikesed, et isegi luubiga ei näe lugeda. Vale ostu põhjustab just teadmatus.


Hinnad liiga kõrgel või madalal


Vahel jälle asuvad hinnasildid liiga kõrgel või liiga madalal. "Just eakatel inimestel on raske mitte ainult kõrgelt, vaid ka alumiselt riiulilt midagi vaadata või haarata," rääkis Jürgen. "Aga taas pole kellegi käest küsida ega abi paluda. Kaubandus vajab suuremat kliendisõbralikkust! Just sellise sooviga pöörduvad inimesed  tarbijakaitsjate poole kogu aeg. Sa ei näe hinda, sa ei näe, kes selle kauba tootnud on. Valik on suur, aga ei saa aru, mida sa üldse ostad."


Sobimatu ostu korral on pahatihti võimatu kaupa välja vahetada. "Aga on ka erandeid," mainis Jürgen. "Näiteks kingakaupmeeste kiituseks peab ütlema, et nemad on küll sellise müügikultuuri selgeks õppinud, et vahetavad sobimatu kingapaari kohe välja. Aastaid tagasi oli ka sellega probleeme, enam õnneks mitte."


Jürgeni sõnul peaks kaubatundjad olema kogu aeg müügisaalis inimeste teenistuses. Samas mainis ta, et vahel on ka ostjad ise arusaamatuses süüdi, näiteks kui nad ei loe enne ostu- või teenuselepingut.

 

 

 

Muret teevad purjus peaga lärmamised


• Muu hulgas teeb linlastele muret joogikultuur (õigemini -kultuuritus) baarides ja lärm, mis sellega kaasas käib. "Sellega ilmselt jäämegi tegelema," nentis Jürgen.


• Üks parkimisfirma muutis linna tarbijakaitse märkuste peale kodulehel välja vananenud kontaktandmed, kuid jättis alles senise  tegutsemisaadressi, mistõttu kliendid pöördusid jätkuvalt endises kontoris tegutseva uue firma poole.

Laadimine...Laadimine...