Kaval trikk: lapsed keeravad kodus vanematele ligipääsu eKooli kinni

"Lapsed on IT-asjades tihti palju osavamad ja oskavad teha toiminguid, mida me ettegi ei kujuta. Näiteks eKool peaks olema elektrooniline ja võltsimiskindel koolipäevik, aga kui sinna ligipääs kinni keerata, siis ei saagi vanemad enam lapse tegemistele ligi," ütles Tele2 klienditeenindusdirektor Sirli Seliov. Levinud trikk on ka see, et laps luiskab vanemale telefonis, et on sõbra juures. Selle tõestuseks ühendab laps kaks eraldi mobiilikõnet ning vanemale jääbki telefonis mulje nagu oleksid sõbrad koos ja samas ruumis.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Kaval trikk: lapsed keeravad kodus vanematele ligipääsu eKooli kinni

Toimetaja: Moonika Tuul

"Lapsed on IT-asjades tihti palju osavamad ja oskavad teha toiminguid, mida me ettegi ei kujuta. Näiteks eKool peaks olema elektrooniline ja võltsimiskindel koolipäevik, aga kui sinna ligipääs kinni keerata, siis ei saagi vanemad enam lapse tegemistele ligi," ütles Tele2 klienditeenindusdirektor Sirli Seliov. Levinud trikk on ka see, et laps luiskab vanemale telefonis, et on sõbra juures. Selle tõestuseks ühendab laps kaks eraldi mobiilikõnet ning vanemale jääbki telefonis mulje nagu oleksid sõbrad koos ja samas ruumis.

Kui tavaliselt piiravad vanemad laste internetitoiminguid, siis Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul on lapsed nüüd ise asunud hoopis vanemaid üle kavaldama. Nutikamad lapsed piiravad kodus ligipääsu veebilehtedele, mida nad ei taha, et vanemad loeksid – näiteks ligipääsu eKoolile.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul on laste ja vanemate vahel omamoodi spioonimängud alati toimunud, aga koolipäevikust märkusega lehe väljatõmbamisest on minevik saanud.

"Lapsed on IT-asjades tihti palju osavamad ja oskavad teha toiminguid, mida me ettegi ei kujuta. Näiteks eKool peaks olema elektrooniline ja võltsimiskindel koolipäevik, aga kui sinna ligipääs kinni keerata, siis ei saagi vanemad enam lapse tegemistele ligi," ütles Seliov ja lisas, et internetis levib sellisteks trikkideks palju suhteliselt lihtsaid õpetusi ning lapsed on agarad erinevate YouTube’i õpetusvideote tarbijad.

Levinud trikk on ka see, et laps luiskab vanemale telefonis, et on sõbra juures. Selle tõestuseks ühendab laps kaks eraldi mobiilikõnet ning vanemale jääbki telefonis mulje nagu oleksid sõbrad koos ja samas ruumis.

"Kui vanemad üritavad mõnda rakendust liigse mängimise või aja kulutamise pärast lapse seadmes blokeerida, siis on internetis vastumeetmed ka sellisteks juhtudeks," rääkis Seliov, kuna programme ja äppe saab seadmetest kustutada võrdlemisi hõlpsasti ning nutiseadme erinevaid funktsioone osatakse väga hästi ära kasutada.

Siiski on programme, mida võiks rakendada, et hiljem näha, millistel lehtedel laps on käinud või kui kaua veebis aega viitnud. Näiteks Webtime Tracker (tasuta), mis pakub Chrome veebibrauseri kasutajatele head ülevaadet, kui palju aega ja millistel internetilehekülgedel veedetakse. Samuti abistavad Moment (iOS, tasuta), mille abil on võimalik jälgida ka näiteks laste mobiilikasutust ning seada iseendale kasutusaja piiranguid või Quality Time (Android, tasuta), mis annab lihtsa ülevaate, kaua inimene telefoniga kokku ning iga äpiga aega veedab. Quality Time’iga saab lisada alarmi, mis hoiatab, kui veedad liiga palju aega nutiseadmega. Samuti saab panna kasutuspiirangu, näiteks saab ekraanile panna igapäevase kasutusaja lugeja.

Üks võimas äpp lapsevanemale on näiteks Kasperski Safe Kids, mis on nii arvutis kasutatav kui saadaval Androidile ja iOSile. Selle abil saab jälgida lapse seadmekasutust – kõnedest, sõnumitest ja veebiotsingutest kuni tema asukohani.

Rahvusvaheline uuringufirma Norstat viis Eestis mullu läbi küsitluse, mille kohaselt kasutab 83 protsenti 9-14 aastastest Eesti lastest iga päev internetti ning nende enda hinnangul ei tea kaks kolmandikku vanematest, mida nad seal teevad.

Laadimine...Laadimine...