"Need lapsed, kellega rakendatakse seda metoodikat on õppinud end palju paremini väljendama. Nad saavad aru, mida nende sõnad teistele lastele tähendavad," märkis projekti "Kiusamisest vaba lasteaed ja kool" tulemusuuringut tutvustanud Eva-Maria Kangro. "Eriti teravalt tuli väljendusoskuse paranemine välja aga lasteaedades, kus kevadel peale metoodika läbimist oli laste emotsionaalne sõnavara palju paremini arenenud."
“Väga oluline on ka koostöö perekondadega, mida see metoodika on võtnud hästi konkreetselt ja süstemaatiliselt sihikule. Üks õpetajate põhilistest hirmudest, oli see, et vanemad pole asjast huvitatud. Uuring aga näitas, et vanemad on väga valmis, nad lihtsalt ootavad õpetajapoolset juhendamist ja “mängu kutsumist”,” rääkis p.
Ka lapsed suhtusid projekti väga innukalt. “Paljud kartsid, et äkki see tundub koolilastele liiga “titekas”, selgus aga, et lapsed tulid kõigega väga hoogsalt kaasa.”
Projekti “Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” võib tulemusuuringu põhjal Psience OÜ tulemusuuringute projektijuhi Eva-Maria Kangro sõnul igati õnnestunuks lugeda. Projektiga on praeguseks liitunud üle 400 lasteaia ja 800 lasteaiarühma ning 81 kooli. “Metoodika fookuses on kiusamise ennetamine lasteaias ja koolides 1. kuni 4. klassini, see on suunatud põhiväärtuste, nagu sallivus, austus, hoolivus ja julgus teadvustamisele ja juurutamisele,” kirjeldas Kangro projekti metoodikat, mis lähtub riikliku õppekava põhimõtetest ja toetab üldpädevuse arendamist.
“Paljudes koolides ollakse kimpus sellega, et õpetajad oskavad väga hästi õpetada oma ainet aga kõige muu õpetamisega, mis käib õpilaste väärtushinnangute ja maailmapildi kujundamisega kaasas, jäädakse hätta,” märkis Kangro. “Kiusamisvaba kooli metoodikasse on haaratud aga visuaalid, arutlemine, puudutused ning lasteaedades ka heliline pool. Mida rohkem tajukanaleid me haarame, seda paremini informatsioon kinnistub.”
“Väga oluline on ka koostöö perekondadega, mida see metoodika on võtnud hästi konkreetselt ja süstemaatiliselt sihikule. Üks õpetajate põhilistest hirmudest, oli see, et vanemad pole asjast huvitatud, uuring aga näitas, et vanemad on väga valmis, nad lihtsalt ootavad õpetajapoolset juhendamist ja “mängu kutsumist”,” rääkis Kangro. Ka lapsed suhtusid projekti väga innukalt. “Paljud kartsid, et äkki see tundub koolilastele liiga “titekas”, selgus aga, et lapsed tulid kõigega väga hoogsalt kaasa.”
Projekt oli eriti tõhus verbaalse kiusamise vähendamisel. “Need lapsed, kellega rakendatakse seda metoodikat on õppinud end palju paremini väljendama. Nad saavad aru, mida nende sõnad teistele lastele tähendavad,” märkis Kangro. “Eriti teravalt tuli väljendusoskuse paranemine välja aga lasteaedades, kus kevadel peale metoodika läbimist oli laste emotsionaalne sõnavara palju paremini arenenud.”
“Teine suurem muutus on ka kaaslaste mänguist välja jätmise ja ignoreerimise osas- kui varem oli siiski neid õpetajaid, kes leidsid, et nende rühmas on lapsi, keda jäetakse mängust välja, keda ignoreeritakse, siis nüüd ei toonud seda välja mitte keegi,” rääkis Kangro.
Tänu metoodikale kasvas ka õpetajate ja lastevanemate suhtumine õpetaja rolli ja võimekusse kiusamise ennetamisel. “Oluliselt kasvas ka laste usk endasse. Võrreldes metoodikale eelnenud küsitlusega kasvas nende laste arv, kes uskusid, et saavad ka ise klassi sõbralikule õhkkonnale kaasa aidata ja kiusamist ära hoida 54 protsendilt koguni 76 protsendini,” sõnas Kangro. “See näitab, et lapsed saavad väga hästi aru, mida tähendab väärtuspõhine käitumine.”
