KODUD TURVALISEKS: 110 Tallinna eluruumi päästetakse tuleohust

"Inimesed on vahel küll ohust teadlikud, aga kulutavad raha hoopis mõnel muul eesmärgil," ütles Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialist Kille Alterman, kelle sõnul avastab päästekeskus kodunõustamiste käigus tihti halvas seisus kütte- või elektrisüsteeme, mille põhjuseks võib olla nii perekonna rahapuudus kui ka teadmatus.

Pilt: Scanpix

KODUD TURVALISEKS: 110 Tallinna eluruumi päästetakse tuleohust

Kairi Ervald

"Inimesed on vahel küll ohust teadlikud, aga kulutavad raha hoopis mõnel muul eesmärgil," ütles Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialist Kille Alterman, kelle sõnul avastab päästekeskus kodunõustamiste käigus tihti halvas seisus kütte- või elektrisüsteeme, mille põhjuseks võib olla nii perekonna rahapuudus kui ka teadmatus.

Päästeamet ja Tallinna linn leppisid kokku projektis "500 kodu korda", mille raames muudetakse linna haldusterritooriumil poole miljoni euro eest pea 110 eluruumi tuleohutuks.


Majapidamistes tehakse mitmesuguseid töid, nende alla käivad näiteks küttekolde ja/või korstna ehitamine, paigaldamine ja parandamine. Lisaks võetakse ette elektritöid ja uuendatakse elektrisüsteeme. Vajadusel võimaldatakse ka korstnapühkimise teenust ning paigaldatakse suitsu- ja vinguandur, tulekustuti või tuletekk.

 

Suitsuandurid lauasahtlis  


Ühe Pirita linnaosa elanikuna abi taotleva Eve Järve sõnul on nende maja küttesüsteem ligemale 60 aasta vana ning päästeameti hinnangul juba ohtlikuks muutunud. Kõige kriitilisemas seisus on korsten, mis on väga pigitunud ja vana, aga õnneks siiski  pragudeta.


"Üle ei tohi ma mitte mingil juhul kütta," lausus Järv, kelle maja sarikatele on hoone valmimisaastaks märgitud 1949.  "Kohe, kui me siia majja kolisime, oli meil plaanis ka küttesüsteemiga tegelema hakata, aga see on ikka väga suur rahaline väljaminek. Teine mure on hea spetsialisti leidmisega. Ilmselgelt on meie maja korstnale halvasti mõjunud eelmise omaniku hooletus, pliidi alla visati pea kõike, ka plastikut. Loodetavasti aitab linn neid muresid lahendada. Tegelikult oleks vaja välja vahetada kogu küttesüsteem – pliit, korsten ja ahi. Ahi oli juba siis täiesti kasutuskõlbmatu, kui siia elama tulime. Oleme küttesüsteemi halvast seisust ammu teadlikud, linna aitamisplaan tuli meile väga suure üllatusena."


Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhtivspetsialisti Kille Altermani sõnul on päästeamet püüdnud aastaid tuleohutusalast olukorda parandada kodudele nn nõustamisteenust osutades. Tänavu on plaanis kokku 21 600 kodunõustamist, neist 4500 Harjumaal ja Tallinnas.


Alterman lisas, et tihti on kodudes avastatud ohtlike kütte- või elektrisüsteemide põhjuseks perekonna rahapuudus, aga vahel ka inimeste teadmatus. Üks sagedasemaid tulekahju puhkemise põhjuseid on pühkimata korstnad.


Päästjatel on tulnud ette ka olukordi, kus nad lähevad tulekahju kustutama ja avastavad selle käigus kirjutuslaua sahtlist kaks pakendis suitsuandurit. "Ometi aitaks andur inimelusid päästa," lausus Alterman. "Paljud tuleõnnetused lõpevad traagiliselt just seepärast, et kodus olev suitsuandur lihtsalt ei tööta. Eelmisel aastal hukkus tules viis inimest."


Põhja-Tallinna valitsuse vanema asetäitja Raivo Tammuse sõnul on ka nende linnaosa abivajajate nimekiri päris pikk. "Ilmselt ulatub see saja ligi," lisas Tammus. "Mõnes majapidamises piisaks vaid pliidi sisemuse või ukse vahetamisest. Neljal juhul on aga vaja vana ahi ära lammutada ja uus ehitada. Ligi kümnel abivajajal on ohtlik elektrisüsteem, sh juhtmestik. Suuremale osale abisaajatest paigaldatakse projekti käitus vingugaasiandur. Loodetavasti suudame tänu kõigele sellele ära hoida nii mõnegi põlengu ja vingugaasimürgistuse."


Elektrikapi sisu lagunevas hoones


Projektis osaleva Kristiine linnaosa elaniku Jaanika Kikase sõnul on ka nende peres ammu mõeldud elektrisüsteemi vahetamisele  ehk elektrikapi sisu lagunevast hoonest väljaviimisele. "Oleme seda plaaninud juba pea kolm aastat, aga seni on kõik jäänud raha taha. Uurisin kunagi selle projekti maksumust, aga juba siis poleks meie säästudest piisanud."


Kikas ütles, et otsest ohtu elule pole neil elektrijuhtmetest tekkinud, aga riskide maandamise mõttes peaks need võimalikult kiiresti korrastama, sest kunagi ei tea, millal midagi võib juhtuda. "Majas on meil kõik juhtmed korralikult vahetatud, aga need, mis   kõrvalhoonesse lähevad, on vanad. Olen selles majas üles  kasvanud ning alumise korruse renoveerimiseks on juba ka laenu võetud. Maja omamine tähendab ju, et pidevalt on vaja midagi uuendada, see on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis."

 

 

 

MÖLDER: Tahame ära hoida raskeid õnnetusi!


Eelkõige tahab linn aidata lastega ja lasterikkaid peresid ja üksi elavaid eakaid, ütles abilinnapea Tõnis Mölder.


Mölderi sõnul on projekti eesmärk lahendada toimetulekuraskustes leibkondade kriitilised tuleohutusalased probleemid. "Paraku on Tallinnas juhtunud mitmeid traagiliste tagajärgedega õnnetusi, mille sagedaseks põhjuseks on olnud korrast ära ning ohtlikud kütte- ja elektrisüsteemid. Seetõttu on Tallinna linnal väga hea meel osaleda projektis ning muuta eluruumid tuleohutuks nendel inimestel, kes vajavad kõige enam riigilt ja kohalikult omavalitsuselt tuge."


Abilinnapea sõnul on projekti sihtrühmaks lastega pered, eelkõige lasterikkad, erivajadustega inimesed ning üksi elavad eakad, kes on korrastatava eluruumi omanikud ja elavad selles ruumis.


Projekt on ette nähtud aastateks 2018-2019. Tallinna linn rahastab seda 227 632 euro ulatuses, sama suure summa lisab riik.

Laadimine...Laadimine...