Kolmapäeval mälestatakse üle Eesti juuniküüditamise ohvreid

14. juunil möödub 76 aastat juuniküüditamisest. Sel päeval meenutatakse 1941. aasta küüditamisohvreid üle kogu Eesti. Tallinnas Vabaduse väljakul meenutatakse ohvreid mälestustseremoonia ja "Pisarate mere" installatsiooniga.

Pilt: Scanpix

Kolmapäeval mälestatakse üle Eesti juuniküüditamise ohvreid (2)

14. juunil möödub 76 aastat juuniküüditamisest. Sel päeval meenutatakse 1941. aasta küüditamisohvreid üle kogu Eesti. Tallinnas Vabaduse väljakul meenutatakse ohvreid mälestustseremoonia ja "Pisarate mere" installatsiooniga.

Kell 12 algab mälestustseremoonia Vabadussõja võidusamba jalamil. Samal ajal täidavad väljaku tuhanded "pisarad" ehk helesinised õhupallid. Küüditamisohvreid mälestatakse ka teistes Eesti linnades ja asulates, näiteks Pärnus, Jõhvis, Tartus ja mujal.

Laste ja noorte kultuuriaastale mõeldes keskendub selleaastane mälestuspäev just neile lastele ja noortele, kes inimsusevastaste kuritegude tõttu kannatanud. 1941. aastal deporteeriti Eestist 10 000 inimest, kellest kolmandik oli lapsed. Juunis küüditatud Valve Luuka sõnul tundus võimatu, et keegi lapsi vägivaldselt ära viima hakkab. "Meil oli talus telefon ja isale helistati, et küüditamine on. Isa põgenes, mõtles, et naist ja lapsi ikka ära ei viida. Aga viidi. Isa jäi siia ja meid emaga viidi Siberisse, kahe väikese lapsega."

Tallinnas Vabaduse väljakul on võimalik näha ülevaadet rohkem kui 12 000 represseeritu nimega, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas – sealhulgas küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Lisaks on nimekirjas ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekonnad.

Mälestuspäeva aitavad korraldada mitmed vabatahtlikud ning abikäe ulatavad ka Tallinna Reaalkooli õpilased. Reaalkooli õppealajuhataja ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuseõpetajate Seltsi esimehe Madis Somelari sõnul on noortele ajaloost rääkimine ja nende kaasamine oluline. "Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana, klassijuhatajana ning inimesena on minu jaoks ääretult oluline, et meie inimesed teaksid ajaloos toimunut, mõtiskleksid selle üle, õpiksid sellest. 14. juuni sündmused on osa meie ühisest ajaloolisest mälust."

Vabaduse väljaku mälestuspäeva korraldajad panevad kõigile südamele, et õhupalle lendu ei lastaks. Kuigi tegu on biolagunevate materjalidega, võivad need siiski loodust kahjustada. Õhupallid seisavad Vabaduse väljakul terve päeva, sõltuvalt sellest, kui kaua nad ilmastikuoludele vastu peavad. Tugeva vihmasaju korral õhupalliinstallatsiooni ei toimu.

1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusevastane kuritegu, mille NSV julgeolekujõud panid toime Baltikumis ja endises Bessaraabias "nõukogudevastastest elementidest" lahtisaamiseks. Represseeritute hulgas oli poliitikuid, omavalitsustegelasi, riigiametnikke, politseinikke ja sõjaväelasi, ettevõtjaid ja edukamaid põllumehi, haritlasi ja seltskonnategelasi, kellest paljud saadeti vangilaagritesse ning kellega koos küüditati ka nende pereliikmed. Enamik Siberisse asumisele saadetuist olid naised ja lapsed, kelle isad ja abikaasad vangistati.

1941. aastal küüditati Eestist Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimistelainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele rohkem kui 85 000 inimest.

14. juunil mälestame süütuid inimesi, kes langesid okupatsioonivõimude ebainimliku terrori ohvriks ning mälestades loodame, et taolised inimsusevastased kuriteod ei kordu enam kunagi.

 

Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, MTÜ Tulipisar, Eesti Mälu Instituut, Tallinna Reaalkooli õpilased ja vabatahtlikud, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Memento Liit, Okupatsioonide Muuseum ja Justiitsministeerium.

Lisainfo:

info@eihr.ee

6421000

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...