KÜÜDITATU: Leivapätsi asemel sai pill meie tõeliseks elushoidjaks

Oma last toitva noore ema unelaul andis sunnitööl viibijatele lootust, et kord kannatused mööduvad.

Pilt: Albert Truuväärt

KÜÜDITATU: Leivapätsi asemel sai pill meie tõeliseks elushoidjaks (1)

Oma last toitva noore ema unelaul andis sunnitööl viibijatele lootust, et kord kannatused mööduvad.

Möödunud nädalal mälestati Vabaduse väljakul märtsiküüditamise ohvreid. Küüditatute ja represseeritute huve kaitsva Murtud rukkilille ühingu juht Enno Uibo rääkis, et talle on eriti teravalt mällu sööbinud üks pilt noorest emast Siberi vangilaagris. "Täiskasvanud olid tööl ja meie, tollal lapsed, mängisime barakkide vahel," meenutas ta. "Ühe baraki madala akna ees päevalillede all istus noor ema ja toitis rinnaga oma titat. Ise laulis lapsukest unele ja meie jäime nende ümber poolkaares seisma."


See laul, see viis ja need kaugusesse vaatavad lootust täis silmad on Uibol alatiseks meeles. Nii tugev oli noorte emade usk parema tuleviku saabumisse. Nad kõik lootsid, et küll tuleb aeg, mil lapsed saab õnnelikuks. "Olime hämmingus, sattusime hetkeks uude maailma," meenutas Uibo.


Kuigi sel ajal olid kõige armsamad laulud koduigatsusest ja isamaast, sündis kohapeal Siberis ka uusi laule, mis vaatamata valule ja kannatustele tõstsid tuju. Ja mitmed kodumaised viisid said Siberis uued sõnad, mis andsid edasi muutunud tegelikkust. Paljud represseeritud on öelnud, et neil aitas raske aja üle elada muusika. Nii mõnigi oli kodust ämbri, sae või ka leivapätsi asemel kaasa võtnud pilli, mis oli Siberis tõeline elushoidja.


Linnapea Taavi Aas ütles, et küüditamist jt kuritegusid kaitsetute inimeste vastu on lihtsam ellu viia, kui unustatakse inimlikkus. "Inimeses ei nähta enam inimest, vaid ta asendatakse sildiga – rahvavaenlane, kulak, pursui," kõneles ta. "70 aastat tagasi toimunud märtsiküüditamine on hoiatav näide, et ükski ideoloogia ei tohi kunagi inimlikkust varjutada."


Peaminister Jüri Ratas lausus, et märtsiküüditamine jättis meie rahvale sügava ja unustamatu haava, hävitades süütute inimeste elusid ning lõhkudes palju perekondi. "Me jääme kõiki küüditamise ohvreid igavesti mäletama ning ei unusta neid traagilisi sündmusi kunagi," lisas ta.
1949. aasta 25. märtsi massiküüditamisega viidi Siberisse ja mujale Nõukogude Liitu Eestist üle 22 000 inimese. "Seda tehti kohtuotsuseta, säästmata lapsi, nende vanavanemaid, rääkimata täies tööjõus Eesti inimestest," rääkis Aas. "Paljud küüditatud ei tulnudki tagasi, vaid surid Gulagi laagrites nälja, külma ja üle jõu käiva töö tagajärjel."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...