7 kommentaari

andra otsar

Vasta kommentaarile

"...kinnitavad dr Kompuse sõnul kõik lähedased, et emaga pidi midagi juhtuma, sest enne ta ju selline polnud. " Jah, ja kus on ja olid enne noore ema ülejäänud pere, jätkuvalt kadunud, justnagu kõik mured oleks ainult ema probleem ja süü, misogüünne ja hoolimatu suhtumine.
"lihtsalt läks närvi, see oli juhuslik, me teeme talle selgeks"," rääkis Kompus. " Kõik arvavad, et enam seda ei juhtu, aga taolises olukorras juhtub täpselt samamoodi. Väga loogiline, juhtubki kui inimene üksi jätta. "Selgeks tegemine" on antud olukorras täiesti mõistusevastane käitumine, selle asemel et olla pisut toeks. Tüüpiline ülesannete delegeerimine ja enda vastutusest kõrvale hiilimine, mis on inimesel kasu perekonnast, kes talle kogu aeg midagi "selgeks teeb", aga keda olemas ei ole? Sünnitusjärgne depressioon on kordades rohkem levinud, kui välja paistab, arsti juurde ei julgeta minna sest muidu hakkab mees või ämm näägutama, et kuidas sa selline nõrk oled, omal ajal said kõik hakkama. Aga tolleaegsest perevägivallast pole enam kellelgi midagi rääkida, kõik on unustatud, või laste nälga jätmisest või kui palju nad liiga noorelt üksi koju jäeti ja mis siis sai. Või, lihtlabane võrdlus "tavaliste, normaalsete" peredega, kus juuakse või lihtsalt elatakse oma tööpingeid koduvägivallaga välja, õnnetusjuhtumite arvud on üsna erinevad võrreldes erinevate puudeliikidega inimeste muredega. Ja nagu siin eelnevalt kommenteeritud, puude saab inimene, kes oma probleemiga tegeleb, teeb sellest parimat, mitte ei varja ega õigusta "stressi" või muude ettekäänetega. Väga kurb demoniseeriv artikkel.
""Psüühilise häirega ema ei ole lapse vastu paha, vaid ta on sattunud olukorda, mis käib talle üle jõu. Ainuke reaalne abi oleks see, kui lapsega tegeleb keegi teine," tõdes dr Kompus." Võtame siit eest kaks esimest sõna ära, ja me saame tavalise eesti pere probleemi. Miks sellest keegi ei kirjuta, v.a. vastikud Virginia Woolfi grupi feministid? Eesti naistel on kaks tööd korraga, kodu eest hoolitsemine pluss karjäär tööl ja mõnel agaramal ka veel kool.
"...saab järeldada, et skisofreenia ja muu psühhoosiga haigeid on ühiskonnas üks protsent, bipolaarse meeleoluhäire all kannatajaid aga 0,5-5 protsenti. Need mõlemad haigused on endogeensed – inimene ise ei saagi aru, et ta on haige, ja ei mõista ka abi küsida. Vaimset alaarengut esineb ühiskonnas 2-3 protsendil."" Ja tuuakse sellised protsendid, mille puhul on niikuinii inimesel vaja iga päev abi, samas kui reaalselt abi kodustes toimingutes oleks tarvis 100% eesti naistest?

42

Vasta kommentaarile

Huvitava diagnoosi on leiutanud, "psyyhikahäirega lapsevanem", mille symptomid on hallutsinatsioonid, suhtlemisvõimetus lapsega ja yldse, võib-olla yldse võimetus rääkida jamidakõike veel...et nyyd siis ongi selline uus diagnoos ja sellise õpetuse järgi hakatakse siis lastekaitsetöötajaid koolitama, et nad igal juhul teaks, et kõik psyyhikahäiretega isikud on psyhhoosis, alaarenenud, näevad hallukaid, ei ole võimelised rääkima jne ja on ohtlikud...tase...mida sellistele kyll seal ylikoolides õpetatakse

Kogemusnõustaja

Vasta kommentaarile

See artikkel ajas pehmelt öeldes harja punaseks... jälle üks psüühikahäirega inimesi demoniseeriv tekst, mis annab mõista, et "igaks juhuks" tuleks kõikidelt psüühikahäire diagnoosiga vanematelt lapsed ära võtta, enne kui midagi juhtub (või siis ei juhtu). Veel enam viha tegi Kompuse väide allpoolses artiklis "Kõige rohkem kahjustab last vähene suhtlemine." Tsiteerin: "Viimasele toetudes saab järeldada, et skisofreenia ja muu psühhoosiga haigeid on ühiskonnas üks protsent, bipolaarse meeleoluhäire all kannatajaid aga 0,5 - 5 protsenti. Need mõlemad haigused on endogeensed - inimene ise ei saagi aru, et ta on haige ja ei mõista ka abi küsida." Kõigepealt võiks Kompus endale selgeks teha sõna "endogeenne" tähenduse (haigusteadlikkuse suhtes ei puutu haiguse endo- või eksogeensus üldse asjasse) ja teiseks lõpetada lahmiva sildistamise ja üldistamise. Tunnen päris paljusid psüühikahäirega inimesi (mitmed neist on ka lapsevanemad) ja mitte ühegi kohta neist ei saa öelda, et neil puuduks haigusteadlikkus või arusaam oma haiguse iseloomust. Veel enam - kõik need inimesed on õppinud oma haiguskogemuse kaudu enda terviseseisundit jälgima ja ohumärke ära tundma.

123

Vasta kommentaarile

Psüühikahäireteks on ka nt depressioon, aspergeri sündroom, foobiad jms, ei saa ühte patta panna kõike

223 postitas:

Loomulikult ei ole kõik psüühikahäired võrdselt ohtlikud, keegi ilmselt ei väidagi seda. Samas võib ka depressioonis ema oma last erineval viisil kahjustada, rääkimata Aspergerist.

Kaire

Vasta kommentaarile

Ajakirjanik on paar uut mõistet leiutanud. Kiire töö!

Laadimine...Laadimine...