Lapsendamisnädal julgustab hädas lastele kodu pakkuma

Sedakorda juba kolmas OÜ Oma Pere korraldatud üle-eestiline lapsendamisnädal "Õnnelik lapsevanem = õnnelik laps" kestab 28. oktoobrini ja julgustab lastetuid peresid vanemarolli kandma.

Pilt: Scanpix

Lapsendamisnädal julgustab hädas lastele kodu pakkuma (1)

Kai Maran

Sedakorda juba kolmas OÜ Oma Pere korraldatud üle-eestiline lapsendamisnädal "Õnnelik lapsevanem = õnnelik laps" kestab 28. oktoobrini ja julgustab lastetuid peresid vanemarolli kandma.

"Abi küsimine on sageli inimestele raske, sest arvatakse, et abi vajamine tähendab läbikukkumist," ütles Oma Pere tegevjuht Inna Klaos. "Tahame lapsendamisnädalaga jagada sõnumit, et lapsendamine on loomulik. Eestis pole praegu veel hooldusperesid kuigi palju."

Praegu elab lapsendatuna peredes ligikaudu tuhat last, lapsendada soovib üle 300 perekonna. Reeglina leiab laps Klaose sõnul asenduspere Eestist. "Aastal 2015 lapsendatud ligi sajast lapsest lapsendati peresiseselt, näiteks abiellujate varasemad lapsed, 43 last," rääkis Klaos. "Viiskümmend last leidis endale asenduskodu Eestis ja viis välismaal."

Välismaale lapsendamine on erand

Perekonnaseaduse järgi võib Eestist välisriiki lapsi lapsendada ainult erandjuhtumina – siis, kui lapse eest ei ole võimalik vajalikul määral hoolitseda Eestis. "Välisriiki lapsendamine on väga harv ja äärmuslik juhtum," kinnitas Klaos. "Vajadus selleks võib tekkida näiteks viiele-kuuele ühe pere lapsele uue kodu leidmise korral, sest Eestis pole veel harjutud nii mitmeid lapsi korraga lapsendama. Samuti võib olla raske leida siinmail uut peret mõnele erivajadusega lapsele. Paljudes välisriikides ollakse puudega laste kasvatamisega rohkem harjunud ja seal võivad olla ka paremad ravitingimused selle haiguse jaoks. Kõik pered läbivad põhjaliku taustakontrolli."

Sellest aastast peavad lapsendada soovijad läbima kohustusliku pereuuringu, mille korraldab sotsiaalkindlustusamet. Uuring valmib pereuuringu läbiviija ja pere koostöös.

"Uuringu käigus ma mitte ainult ei tutvu pere võimalustega teistest vanematest sündinud lapse kasvatamiseks, vaid aitan ka leida vastuseid küsimustele, mis perel endal on kerkinud lapsendamiseks valmistumisel," sõnas mitmeid pereuuringuid läbi viinud perenõustaja Viiu Orgmets. "Minulgi on kasulaste üleskasvatamise kogemus. Olen pereuuringuid teinud üle viieteist aasta ning kohtunud üle kolmesaja lapsendajaperega nende kodudes. Enamikus neist peredest kasvavad nüüd tublid ja vahvad lapsed ning vanematel on neist rõõmu."

Uued vanemad last toetama

Viiuliõpetaja Karmen Kääramees leiab, et kõige rohkem rõõmu pakub peredele ühine tegevus. "Lapsega koos veedetud aeg ja tark koostöö kannab läbi teismeliseea," rääkis Kääramees. "Kõige olulisem on, et laps kasvaks üles võimalikult kaua sama tegevust harrastades, kuhu ta kooliajal panustaks vähemalt kümme tuhat tundi. Sest nii õpib laps keskenduma ja süvenema, õpib millegi kallal vaeva nägema ja ka pettumusi ületama. Sest neidki tuleb elus ette, aga ebaõnnestumistega tuleb õppida toime tulema."

Eriti tähtis on Kääramehe sõnul õppida huvide killustumist vältima ja eesmärgi nimel vaeva nägema praegusel internetiajastul, kui kõik on näiliselt käeulatuses. "Internetis saab ju paari minutiga teada kas või seda, mis tunne on lennata," sõnas Kääramees. "Kui siinmail piirdub lapsevanema roll pahatihti sageli vaid lapse huviringi viimise ja osalustasu maksmisega, siis Suzuki süsteem haarab tundi lapsevanemad ja miks mitte vanavanemadki. Koos millegi nimel ühiselt vaeva nägemine teeb pered tugevamaks!"

Jaapani viiuliõpetaja ja pedagoogi Shinichi Suzuki süsteemi tutvustab Kääramees huvilistele kolmapäevasel konverentsil laste vaimse tervise keskuses Mustamäel.

MTÜ Oma Pere pakub asendusperedele nõustamisi, mentoreid ja tugirühmi, et pered ei jääks oma murede ja raskustega hätta.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...