Mäluhäiretega inimeste päevahoid annab nende hooldajaile vabadust

"Linna keskel oleks selline asutus väga sobivas kohas," leidis MTÜ Omastehooldus juhatuse liige Helle Lepik mäluhäiretega inimeste hooldusmaja kohta, mille rajamist kavandatakse Raua tänavale. Et omaksed saaksid oma dementse või mäluhäiretega lähedase päevaseks ajaks hoiule tuua, on linn eraldanud hooldusmaja ehitamiseks lisaeelarves 200 000 eurot.

Pilt: Albert Truuväärt

Mäluhäiretega inimeste päevahoid annab nende hooldajaile vabadust

Virkko Lepassalu

"Linna keskel oleks selline asutus väga sobivas kohas," leidis MTÜ Omastehooldus juhatuse liige Helle Lepik mäluhäiretega inimeste hooldusmaja kohta, mille rajamist kavandatakse Raua tänavale. Et omaksed saaksid oma dementse või mäluhäiretega lähedase päevaseks ajaks hoiule tuua, on linn eraldanud hooldusmaja ehitamiseks lisaeelarves 200 000 eurot.

Abitute päevahoid peaks saama valmis hiljemalt aasta lõpuks ning see lisab uut lootust ilmselt paljudele omastehooldajatele, keda pidev mäluhäiretega lähedase jälgimine on ära kurnanud. Ainuüksi dementseid vanureid arvatakse Eestis olevat 15 000-17 000, Tallinnas vähemalt tuhandeid. Kui palju neid aga tegelikult on, võib ainult oletada, sest sageli pole n-ö ametlikku diagnoosi pandud. Ainuüksi eri staadiumites Alzheimeri tõbe, mis samuti dementsuse kaasa toob, arvatakse põdevat Eestis üle 10 000 inimese. Dementsus võib tekkida pärast Alzheimeri tõbe, seoses vananemisega, samuti insuldi tagajärjel. 

Hooldamise raske väljakutse

Selliste inimeste omastele on tegemist kahtlemata raske väljakutsega. Hooldamiseks tuleb töölkäimisest sageli loobuda, või maksta firmale hooldamise eest 6-8 eurot tunnis. Nõnda oleks omastehooldajatele kindlasti kergenduseks, kui saaks abivajaja päevaseks ajaks kellegi järelevalve alla jätta. Seda enam, et spetsialistide väitel pole liikumisvõimelise ja ise endaga hakkama saava dementse koht kusagil raviasutuses või hooldekodus. Ta võib rahulikult suurema osa ajast tavalisel kombel elada, lihtsalt abi peab käepärast olema. Kui arvestada veel rahvastiku vananemisega, on mäluhäiretega inimeste päevahoiud vägagi tarvilikud.

Ivi Normet MTÜ-st Elu Dementsusega ütles, et Tallinnas on sellised päevahoiukeskused juba olemas, aga on hea, kui neid juurde tuleb. Praegu tegutsevad asjakohased keskused kesklinnas ja Mustamäel. "See on igati positiivne algatus," mainis Normet. Seda enam, et riik pole omastehooldajaid seni just hellitanud. 2005. aastani maksis riik neile väikest, praeguses rahas 15-25 euro suurust kuutoetust, sealt edasi jäi kogu toetamine omavalitsuste kanda.

Helle Lepik MTÜ-st Omastehooldus ütles, et hiljuti prooviti sellise keskuse loomist, nagu Tallinn nüüd Raua tänavale rajab, Tapa vallas. Hommikul oli võimalus lähedane sinna hoiule viia ja õhtul ta kaasa võtta – umbes nagu lasteaias. "Projekti rahaline tugi aga kadus tagant ära ja polnud võimalik jätkata. Sellest on kahju, sest niisugusest päevahoiust tunti seal ikka suurt puudust," rääkis Lepik. "Tallinn on kindlasti hea koht sellise keskuse jaoks, sest kliente on kohe ümbruskonnas olemas, neid pole vaja kaugelt kohale tuua." Lisaks võib Tallinna puhul olla kindel, et kord ette võetu ei jookse niisama tühja, nagu see Tapa valla puhul juhtus.

Tallinna Kesklinna sotsiaalkeskuse juhataja Julia Tsaplõgina sõnul on linn juba kümme aastat päevakeskuse järele ringi vaadanud, kuni nüüd leiti Raua tänaval sobiv hoone. Korraga saab seal hooldada kümmet abivajajat, aga kuna graafiku järgi hooldatavad vahetuksid, siis oleks keskusest kindlasti abi kümnetele omastele, kes saaksid samal ajal tööl käia või omi asju ajada.

Oodatud ka noored "patsiendid"

"Me ei oota keskusesse ainult vanu inimesi," kinnitas Tsaplõgina. Oodatud on ka nooremad, kes põevad mõnd mäluhäiretega seotud haigust, oluline on vaid see, et inimene saaks üldjoontes ise hakkama – suudaks liikuda ja süüa. Ka ei pea hooldusalune tingimata elama kesklinnas, abivajajaid võetakse vastu kõikidest linnaosadest. "Nii liigutav on vaadata, kuidas üks naine toob oma abikaasa hoida meie Liivalaia tänava keskusesse, aga mõnikord tuleb see mees ka ise kohale," rääkis Tsaplõgina. Seega on mäluhäiretega inimesi küllalt erinevaid, näiteks mõni vajab vaid päevast seltsi, aga suudab muidu oma eluga ise toime tulla. Leidub ka vanureid, kes ajavad muidu täiesti mõistlikku juttu, kuid elavad minevikus, imestades, miks tänaval ei näe enam vankrit vedavaid hobuseid. Aga ka nemad vajavad suhtlemist ja seltsi.

Uus mäluhäiretega inimeste päevakeskus kujuneb Kesklinna sotsiaalkeskuse üheks osaks ja Tsaplõgina sõnul hakkab seal kehtima sama hinnakiri. Ühe päeva hoiu hind on 1,30 eurot, sellele lisandub päevane söögiraha, seega kokku umbes 3,50 eurot – selle sees on aga kolm toidukorda. "Inimesed sageli isegi ei tea, et linnal on selliseid teenuseid pakkuda," mainis Tsaplõgina.

Omastehooldajate esindaja Helle Lepiku meelest inimesed ehk kohati veel võõristavad "täiskasvanute lasteaedu", kuid tasapisi harjutakse ja võetakse asi omaks.

 

Linna lisaeelarve loob juurde ka sotsiaaltöötajate ametikohti

Tallinna lisaeelarves kulutatakse sotsiaalhoolekandele sadu tuhandeid eurosid, muu hulgas luuakse juurde sotsiaaltöötajate ametikohti.

Tallinna lisaeelarvest tugevdatakse muu hulgas linna sotsiaalsüsteemi. Olulisimaks investeeringuks võib pidada mäluhäiretega inimeste päevahoidu, kuid lisaks luuakse alates septembrist linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondade koosseisudesse juurde kaks lastekaitsespetsialisti kohta. Samuti luuakse juurde kuus sotsiaaltöö peaspetsialisti teenistuskohta. Puuetega isikute hoolekande teenusteks nähakse täiendavalt ette 250 764 eurot ning üldhooldekoduteenuse kulusid suurendatakse 154 029 euro võrra.

Tallinna linna 2017. aasta esimese lisaeelarve teine lugemine oli volikogus eelmisel neljapäeval. Lisaeelarve viimane lugemine toimub linnavolikogu 15. juuni istungil.

Laadimine...Laadimine...