Merle Liivak: vahel jääb tunne, et psüühilise häirega täiskasvanu on justkui puutumatu

Ühiskonnas ei ole hetkel suurt teadlikkust sellest, mis on psüühiline haigus ja kuidas selle all kannatava isikuga käituma peaks, nentis lastekaitse ekspert Merle Liivak. "Mingil hetkel mulle tundus kohtulahendeid vaadates, et psüühilise häirega täiskasvanu on justkui puutumatu, kelle õiguseid me kaitseme. Vanem on psüühilise või vaimse puudega ja ei saanud aru, mida ta tegi ja raputas last ainult natukene," kirjeldas ta olukorda, kus tõusid esiplaanile pigem haige lapsevanema õigused kui lapse omad.

Pilt: Scanpix

Merle Liivak: vahel jääb tunne, et psüühilise häirega täiskasvanu on justkui puutumatu

Triin Oja

Ühiskonnas ei ole hetkel suurt teadlikkust sellest, mis on psüühiline haigus ja kuidas selle all kannatava isikuga käituma peaks, nentis lastekaitse ekspert Merle Liivak. "Mingil hetkel mulle tundus kohtulahendeid vaadates, et psüühilise häirega täiskasvanu on justkui puutumatu, kelle õiguseid me kaitseme. Vanem on psüühilise või vaimse puudega ja ei saanud aru, mida ta tegi ja raputas last ainult natukene," kirjeldas ta olukorda, kus tõusid esiplaanile pigem haige lapsevanema õigused kui lapse omad.

Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna lastekaitseteenistuse juhataja Merle Liivaku sõnul võib esmalt tunduda, et lastekaitsetöötaja töö on peamiselt lastega, kuid praktikas on see ikkagi töö kogu süsteemiga, mis on lapse ümber. "Paraku ei ole esimene küsimus, mis tekib see, kas lapsevanemal on psüühiline häire. Arvatakse, et mõni pere on lihtsalt veendunud, et nemad teavad täpselt, kuidas nad elama peavad ja mis on nende lastele parim, hoolimata sellest, mida ümbritsevad ütlevad või arvavad," kirjeldas Liivak. "Samas pöördutakse meie poole sageli küsimusega, mida siis teha, kui lapsevanem hoolimata kõigest koostöövalmis ei ole."

Liivak nentis, et koostöö on lihtsam vanematega, kellel on olemas lähedaste võrgustik. "Samas pered, mis on sisemiselt tugevad ja kus ollakse üksteisele toeks, lastekaitse radarile tavaliselt ei satu," sõnas ta. "Näeme hoopis tihti neid peresid, mis on väga tillukesed, kus näiteks ongi ainult lapsevanem ja laps või lapsed, ning kelle lähedaste võrgustik on praktiliselt olematu."

Ühiskonnas ei ole Liivaku hinnangul hetkel suurt teadlikkust sellest, mis on psüühiline haigus ja kuidas selle all kannatava isikuga käituma peaks. "Mingil hetkel mulle tundus kohtulahendeid vaadates, et psüühilise häirega täiskasvanu on justkui puutumatu, kelle õiguseid me kaitseme. Vanem on psüühilise või vaimse puudega ja ei saanud aru, mida ta tegi ja raputas last ainult natukene," kirjeldas Liivak olukorda, kus tõusid esiplaanile pigem haige lapsevanema õigused kui lapse omad. "Ükskõik milliste valikute puhul, ükskõik millises situatsioonis, peaks laps olema see, keda me fookuses hoiame."

Laadimine...Laadimine...